Stseen Əmirovi balletist „Tuhat ja üks ööd”

Stseen Hacıbәyovi ooperist „Kui mitte see, siis teine”

Aserbaidžaani Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater (täisnimega Mirzə Fətəli Axundovi nimeline Aserbaidžaani Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater, aserbaidžaani Axundov adına Azərbaycan Dövlət Akademik Opera və Balet Teatrı), Aserbaidžaani suurim ooperi- ja balletiteater, asub Bakuus.

1920 loodi Aserbaidžaani ühinenud riiklik teater, 1924 moodustati sellest ooperi- ja opereti (aserbaidžaani ja vene sektor) ning balletitrupp (1920. aastate alguses oli loodud balletistuudio), 1933 koreograafiakool, aastast 1961 tegutseb Aserbaidžaani riikliku konservatooriumi juures ooperistuudio. 1928 anti teatrile Mirzə Fətəli Axundovi nimi, aastast 1959 akadeemiline teater.

Teatri ooperi- ja operatitrupp esitas 1920.–30 aastatel Aserbaidžaani heliloojate (Hacıbәyovi „Leili ja Medžnun” ja „Rändkaupmees”, Maqomayevi „Šahh Ismail”) ning Vene ja Lääne-Euroopa klassikute teoseid, 1930. aastatel lisandus repertuaari mitu uut rahvuslikku ooperit (Maqomayevi „Nargiz”, 1935, Hacıbәyovi „Koroglu”, 1937, NSV Liidu riiklik preeemia 1941). 1940.–50. aastatel toodi lavale mitu patriootilist ja rahvuslik-ajaloolist teost (Qarayevi ja Hacıyevi „Kodumaa”, NSV Liidu riiklik preemia 1946, Niyazi „Hosrov ja Širin”, 1942, Afrasiyab Badalbәyli „Nizami”, 1948, Soltan Hacıbәyovi „Gülšen”, 1950, NSV Liidu riiklik preemia 1952, Qarayevi „Seitse kaunitari”, 1952). Teatri repertuaaris on kõrvuti Vene ja Lääne-Euroopa klassikaliste teostega alati aukohal olnud Aserbaidžaani vanema põlvkonna ja nüüdisautorite teosed (Əmirovi „Sevil”, 1957 ja „Šur”, 1968, Džahangirovi „Azad”, 1959 ja „Laulja saatus”, 1978, Qarayevi „Leili ja Medžnun”, 1969, Z. Bagirovi „Ajgün”, 1973), millest sageli tehakse uuslavastusi.

Balletistuudio esitas klassikalist (Tšaikovski „Pähklipureja”) ja nüüdisballetti (Minkuse „Don Quijot”, Assafjevi „Bahtšisarai purskaev”), 1940 toodi lavale esimene Aserbaidžaani ballett (Badalbәyli „Neitsitorn”). 1961 esietendusid Aserbaidžaani tantsukunsti arengut oluliselt mõjutanud Qarayevi „Kõue rada” (Lenini preemia 1967) ja Arif Məlikovi „Legend armastusest”, hiljem Aserbaidžaani heliloojate teostest muuhulgas Qarayevi „Leili ja Medžnun”, 1969, Fərəc Qarayevi (1943) „Kaleidoskoop”, 1971, Niyazi „Tšitra”, 1972 (Nehru preemia 1974), Əmirovi „Dostaan Näsimist”, 1973 ja „Tuhat ja üks ööd”, 1979 (NSV Liidu riiklik premia 1980), A. Əlizadə „Babek”, 1986.

Dirigente: Üzeyr Hacıbәyov, Müslüm Maqomayev, Niyazi, Afrasiyb Badalbәyli (1907–76), Kazım Aliverdibəyov, Cavanşir Cəfərov.

Lavastajaid: Mehdi Mәmmәdov, Soltan Dadaşev, Hafiz Quliyev (1960).

Tuntud ooperisoliste: Hüseyn Ərəblinski, Bülbül, Hüseyingulu Sarabski, Fatma Muxtarova (1893–1972), Firəngiz Əhmədova, Fidan Gasımova, Müslüm Maqomayev, Şövkət Məmmədova.

Tuntud balletisoliste: Gəmər Almaszadə, Rəfiqə Axundova (1931–2006), Leyla Vəkilova (1927–99), Vahtang Vronski, Tamilla Şirəliyeva (1946), Çimnaz Babayeva (1946), Gülagası Mirzəyev (1978).

Teater tegutseb aastast 1920 hoones, mis ehitati aastatel 1910–11 (arhitekt Nikolai Bajev) naftaärimeestest vendade Mailovite poolt erateatriks.

Loodud 2015