Axundov, Mirzə Fətəli

Axundovi mälestussammas Bakuus

Mirzə Fətəli Axundov [mirzä fätäli ah:undov] (venepäraselt Mirza Fatali Ahhunduv; 12. VII 1812 Nuhha – 10. III 1878 Thbilisi), aserbaidžaani kirjanik, filosoof ja kirjanduskriitik, realistliku Aserbaidžaani kirjanduse rajaja. Teda on nimetatud Aserbaidžaani Molière’iks. Kirjutas aserbaidžaani, pärsia ja vene keeles.

Õppis medreses ja riigikoolis, omandas pärsia, araabia ja vene keele. Õpingute ajal avaldas talle olulist mõju Mirza Šafi Vazeh. Töötas aastast 1834 Thbilisis Vene tsaari asehalduri kantseleis ida keelte tõlgina ja õpetas koolis aserbaidžaani keelt. 

Esimesi teoseid oli Aleksandr Puškini surma puhul valminud pärsiakeelne eleegiline poeem, mis ilmus 1837 vene keeles. Hilisemas loomingus eemaldus ta keskaegse idamaade kirjanduse traditsioonist ja hakkas kujutama tegelikkust. Tähtsaimad teosed on 6 komöödiat (1850–56) – esimesed aserbaidžaanikeelsed komöödiad ja näidendid (1873 Bakuus lavastatud näidendit „Länkärani khaani vesiiri seiklused" loetakse Aserbaidžaani kutselise teatri alguseks) – ja jutustus „Petetud tähed” (1857), mis on teedrajavaks Aserbaidžaani realistliku kirjanduse kujunemisel. Kujutab realistlikult ja ühiskonnakriitiliselt Aserbaidžaani elu 19. sajandi alguses, arvustab feodaal-patriarhaalseid suhteid, tardunud islamiühiskonda ja harimatust. Väljendades valgustusideid kaitseb ta isikuvabadusi ning soovitab avatust maailmale. Axundovi rahvusluse idees on olulisel kohal nii iidsete pärsia kultuuritraditsioonide austamine kui ka toetus tekkivale uuele aserbaidžaani kultuurile.

Kirjutas ka mitu filosoofilist teost. Tähtsaim on valgustuslik traktaat „Kämalüddövlä kirjad” (1865), milles India ja Pärsia printside kirjavahetuse vormis arutleb filosoofia põhiküsimuste üle ning väljendab vastuseisu despotismile ja islami fanatismile.

Axundov oli tegev aserbaidžaani kirjakeele arendamisel. Koostas 1873 uue ladina ja vene kirjal põhineva aserbaidžaani tähestiku, mis arvestab aserbaidžaani keele eripäradega.

Maetud Thbilisi, hauakoht asub praeguse botaanikaaia territooriumil.

Axundovi nime kannavad Aserbaidžaani ooperi- ja balletiteater, rahvusraamatukogu ja Bakuu slaavi ülikool; Bakuus (1930, skulptor Pinhos Sabsai), Moskvas ja Thbilisis on tema monument.

Komöödiaid

  • Mulla Ibrahim-Halil, alkeemik, kes omas imekivi (1850)
  • Misjöö Jordan, botaanik ja Mästäli dervish, kuulus nõid (1850, venekeelne esmalavastus autori tõlkes Peterburi erateatris 1851)
  • Länkärani khaani vesiiri seiklused (Lənkəran xanının vəziri, 1850; esmalavastus Thbilisi vene teatris 1852; aserbaidžaani teatri esmalavastus, Bakuus 1873)
  • Karu, röövlitapja (Xırs quldurbasan, 1851)
  • Ihnuri seiklused (Hacı Qara, (1852)
  • Tabrizi linna korrakaitsjad (Idamaa advokaadid) (1855)

Kirjandus

Välislingid

EE 1, 1985; täiendatud 2015