Ağdami mošee (õieti Ağdami reedemošee, aserbaidžaani Ağdam Cümə məscidi), ajalooline mošee Aserbaidžaanis Ağdami linnas Karabahhis, üks väheseid ehitisi, mis jäi Armeenia-Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi konfliktis purustamata.

Mošee on ehitatud aastatel 1868–70, arhitekt Kərbəlayı Səfixan Qarabaği (1817–1910). Tüüpilise Karabahhi mošee esifassaadil on kolm ümarkaarset võlvitud ava, fassaadi raamivad kaks kõrget minaretti. Mošee tagakülje fassaad koosneb suurest kesksest portaalist ja kahekorruseliste kaaristutega tiibadest. Hoone ruumilahenduses domineerib palvesaal, mis Karabahhi mošeedele iseloomulikult on sammastega jagatud kahekorruselisteks galeriideks ning kaetud kuppelvõlvidega. Säilinud on minarettide geomeetriline ornament, suurem osa hoone dekoorist on hävinud.

Sarnases nn Karabahhi stiilis on ehitatud ka Bərdə mošee (1860), alumine (1874–1875) ja ülemine (1768–1885) Gövhar Ağa mošee Şuşas ja mošee Füzüli linnas (1889).

Ağdami linn ja Mägi-Karabahhi ala on 23. juulist 1992 okupeeritud Armeenia poolt, mistõttu turistidel ei ole soovitav seda piirkonda külastada.

Loodud 2015