Aserbaidžaan

Aserbaidžaani üldandmed
Pindala:  86 600 km2
Rahvaarv (2014):  9 477 100
Haldusjaotus:  1 autonoomne vabariik (muxtar respublika), 66 maa- ja 14 linnarajooni ja 11 keskalluvusega linna (şəhər)
Pealinn (2014):  Bakuu: 2 181 800 el
Kõrgeim tipp:  Bazardüzü (4466 m) 
Riigikord:  vabariik 
Parlament:  Rahvuskogu Milli Məclis 
Riigipea:  president İlham Əliyev (2003–) 
Valitsusjuht:  peaminister Artur Rasizadə (2003–) 
Etniline vm jaotus:  aserbaidžaanid (91,6%), lesgid (2%), venelased (1,3%), armeenlased (1,3%), talõšid (1,3%)
Riigikeel:  aserbaidžaani keel
Usklikud:  muslimid 96% (sh 63% šiiidid ja 33% sunniidid), õigeusku 3,8%
Rahvastiku tihedus (2014):  109 in/km2
Linnarahvastik (2014):   53,1%
Oodatav eluiga (2012):  mehed 71,3 a, naised 76,6 a 
Iive (2012):   12,8 ‰
Sündimus (2012):   18,6 ‰
Suremus (2012):  5,8 ‰
Kirjaoskajaid (2012): 99 %
SKTp 1 el kohta:  7477 $ 
Rahaühik:  manat (AZM) = 100 gopikit
Rahvuspüha:  28. mai (1918, vabariigi päev) 
Rahvussümbolid:  tuleleek 
Riigitähised:  AZE, AZ; domeenitähis: .az 
Telefonikood:  994
Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted   20. IV 1992

Aserbaidžaan, Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani Azərbaycan, Azərbaycan Respublikası), riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia merest läänes, aserbaidžaanide asuala põhjaosas. Aserbaidžaani põhialast edelas paiknevat Nahhitševani Autonoomset Vabariiki eraldab Armeenia. Aserbaidžaani koosseisu kuulub ka ennast iseseisvaks kuulutanud Mägi-Karabahh, kus elavad peamiselt armeenlased.

Piir (2013 km) Venemaa koosseisu kuuluva Dagestaniga (284 km), Gruusia (322 km), Armeenia (787 km, sellest Nahhitševani osa 221 km), Iraani (611 km, sellest Nahhitševani osa 179 km) ja Türgiga (9 km, Nahhitševani osa); rannajoone pikkus 800 km.

Loe täiendavalt artikleid:

Loodus

Äärealad mägised (kõrgeim tipp Bazardüzü, 4466 m), keskosas Kura-Araksi, idaosas Lənkərani madalik. Tasandikel poolkõrb, mägedes kõrgusvööndilisus.

Loe täiendavalt Aserbaidžaani loodusest

Rahvastik

Rahvastikust moodustavad enamuse aserbaidžaanid (91,6%), väikerahvastest on suurimad lesgid (2%), teistest rahvustest on rohkem venelasi (1,3%, peamiselt Bakuus), armeenlasi (1,3%, Mägi-Karabahhis) ja talõšše (1,3%).

Loe täiendavalt Aserbaidžaani rahvastikust

Majandus

Tööstus-põllumajandusmaa. Nafta ja maagaasi tootmine, metallurgia, masina-, elektrotehnika-, keemia- ja tekstiilitööstus, tee-, tsitruste, varase köögivilja, puuvilla-, viinamarja-, puuvilja-, tubaka-, lamba-, veise- ja siidiussikasvatus. Välja veetakse naftat, maagaasi, elektrotehnikatooteid, tubakat, konjakit, puuvilla, terastorusid, teed ja viinamarja.

Loe täiendavalt Aserbaidžaani majandusest

Ajalugu

Antiikaja Atropatene ja Kaukaasia Albaania peamiselt iraani hõimudega asustatud alad on olnud enamasti Iraani kultuurilise ja poliitlise mõju all. Türkide muutumine enamusrahvuseks algas Seldžukkide vallutustega. Aserbaidžaani põhjaosa khaaniriigid (Şirvan, Şəki, Şamaxı, Quba, Bakuu, Gəncə, Karabahh, Nahhitševan ja Talõš) liideti 1813 ja 1828 Vene-Iraani sõdade tulemusena Venemaaga. Aserbaidžaani Venemaa-osa iseseisvus 28. V 1918, oli 1922–91 NSV Liidu liiduvabariik, taasiseseisvus 30. VIII 1991.

Loe täiendavalt Aserbaidžaani ajaloost

Aserbaidžaan ja Eesti

Ajutine asjur. Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 20. IV 1992.

Loe täiendavalt Aserbaidžaani ja Eesti suhetest

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Aserbaidžani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Koostanud I. Kurik. Tallinn : Poliitiline Kirjandus, 1948
  • Aserbaidžaani NSV. Džalal Mamedov. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
  • R. Agajev. Vennasvabariik Aserbaidžaan. Tallinn : Eesti Raamat, 1977
  • Aserbaidžaani NSV : [ülevaade]. Koostanud Karl Laigna. Tallinn : Eesti Raamat, 1985
  • Aserbaidžaanid. Koostanud Särvinaz Kärimova, Sänäm Äliyeva ja Ita Serman. Tallinn, 2009, 2010
  • Eesti Aserbaidžaani Kogukond 1988–2013. The Azerbaijani Community in Estonia 1988–2013. Tallinn, 2013

Välislingid

EE 1, 1985; EE 15, 2007; muudetud 2015