Aşurbəyli, Sara
Sara Aşurbəyli [ašurbäjli] (venepäraselt Sara Ašurbejli; 27. I 1906, Bakuu – 17. VII 2001 Bakuu), ajaloolane, professor (1966), Aserbaidžaani kunstnike liidu liige (1946). Aserbaidžaani NSV teeneline teadustegelane (1982).
Lõpetas 1925 İstanbulis Prantsuse Jeanne d'Arci kolledži, 1930 Bakuu riikliku ülikooli idauuringute teaduskonna ning 1941 Aserbaidžaani pedagoogilise instituudi inglise filoloogia alal ja Aserbaidžaani kunstikooli. Ajalookandidaat (1949, Leningradi ülikool), ajalooteaduste doktor (1965, Thbilisi ülikool).
Töötas 1930–31 Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia (TA) ajaloomuuseumis, oli 1933–37 Aserbaidžaani TA ajaloo instituudis (AI) nooremteadur. Õpetas 1937–58 (vaheaegadega) Aserbaidžaani kõrgkoolides prantsuse ja inglise keelt. Töötas 1944–47 Aserbaidžaani TA AI vanemteaduri kohusetäitjana, 1955–58 Aserbaidžaani ajaloomuuseumi keskaja osakonna juhatajana, 1958–61 idamaade uuringute instituudi teadussekretäri ja vanemteadurina, 1961–93 Aserbaidžaani TA AI vanemteadurina (oli 1972–74 AI keskaja osakonna juhataja), aastast 1993 Aserbaidžaani TA arheoloogia ja etnograafiainstituudi juhtteadurina.
Peamine uurimisvaldkond: Aserbaidžaani keskaja linnade ajalugu. Ta on avaldanud artikleid inglise, prantsuse jmt keeles. Mitmete maalide ja teatridekoratsioonide autor.
Tunnustusi
- Rahvaste sõpruse orden (1986)
- Kuulsuse (Şöhrət) orden (1996)
- Tööveterani medal (1978)
- Aserbaidžaani riiklik preemia (1986)
- Aserbaidžaani NSV Ülemnõukogu audiplom (1986)
- Tağıyevi preemia (1994)
- A. Bakıxanov preemia (1994, 1996)
- Aasta naise aunimetus (1998)
Töid
- Очерк истории средневекового Баку (VIII – нач. XIX в.в.) Издательство АН Азерб.ССР, Баку 1964. 336 стр. (21 п.л.)
- Государство Ширваншахов. Bakuu, 1983. 343 стр. (24 п.л.)
- Экономические и культурные связи Азербайджана с Индией в средние века. Bakuu, 1990
- История города Баку. Период средневековья. Bakuu, 1992
Välislink
- Sara Aşurbəyli mälestuslehekülg (vene keeles)
Loodud 2015