bengali keel, Indoeuroopa keelkonna Uus-India keelte idarühma kuuluv keel, India ametlik keel; kõnelejaid umbes 133 miljonit Bangladeshis (2006) ja 79,3 miljonit Indias (2003). Bengali keel on rohkem kui muud Uus-India keeled minetanud indoaaria algupära. Iseloomulik on vokaalharmoonia ja aglutinatsioon. Vanimad kirjamälestised pärinevad 10.–11. sajandist, nüüdiskirjakeel on kujunenud 18.–19. sajandil, selle kõrgstiilis sisaldub rohkesti sanskriti sugemeid. Вengali keelt kirjutatakse bengali kirjas (india kirjad).

Vaata ka seotud artikleid

• bengali kirjandus
• bengalid

EE 1, 1985; EE 15, 2007