Christoph Blume [blu:me], ka Christopher Blumer (5. VIII 1625 Leipzig – 18. II 1669 Hageri), saksa päritolu vaimulik kirjanik ja tõlkija. Õppis 1648–52 Wittenbergi ja Leipzigi ülikoolis, 1652 tuli Tallinna ja oli sama aasta lõpust surmani Hageri pastor. 1662 ilmus Tallinnas tema eesti keelde tõlgitud „Kleines Corpus Doctrinae”, milles on eestikeelne pühendusluuletus Johann Cohsenilt, hiljem ilmusid Leipzigis saksa ja eestikeelse paralleeltekstiga „Geistliche Wochen-Arbeit” (1666), „Geistliche Hohe Fäst-Tahgs Freunde” (1667) ja „Geistliche Seelen-Ergötzung” (1667). Raamatud sisaldavad palveid, katekismuse seletust jm vaimulikku ainest kogu kirikuaastaks. Blume jätkas põhiliselt Heinrich Stahli koolkonna kirjakeele traditsioone. Osales ka Uue Testamendi tõlkimisel (käsikiri kadunud).

Kirjandus

• L. Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. Tallinn, 2007, lk. 29–30
• Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide.  Tartu, Tallinn, 1940, lk 29
• Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, lk 60
• A. Lill. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. – Keel ja Kirjandus nr 1, lk 7–17 ja nr 2 lk 90–102, 1988

EE 14, 2000; muudetud 2011