Stahl, Heinrich

„Leyen Spiegel” (1641)

Heinrich Stahl [šta:l] (Stahel, Stahlius; umbes 1600 Tallinn – 17. VI 1657 Narva), baltisaksa vaimulik ja kirjamees, mag. theol. (1622 või 1623). Õppis 1617–23 Rostocki, Wittenbergi ja Greifswaldi ülikoolis. Oli 1623–33 Peetri ja Järva-Madise ning 1633–38 Kadrina kirikuõpetaja, 1627–38 ühtlasi Järvamaa praost, 1638–41 Tallinna toomkiriku ülempastor. Määrati 1641 Ingeri ja Alutaguse superintendendiks, püüdis parandada Ingerimaa kiriku- ja kooliolusid.

„Anführung zu der Estnischen Sprach” (1637, tiitelleht)

Andis välja eesti- ja saksakeelseid protestantlikke kirikuraamatuid. Peateos on 1632–38 ilmunud neljaosaline „Hand- und Hauszbuch für das Fürstenthum Esthen In Liffland” („Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal”), mis sisaldab Lutheri väikese katekismuse, 144 riimimata kirikulaulu, katkendeid evangeeliumidest, epistlitest ja muust sellisest; sisu poolest iseseisvam on jutluseraamat „Leyen Spiegel” („Ilmikute peegel”, 2 köidet, 1641–49), kus leidub andmeid eestlaste olude ja kommete kohta ning mainitakse esimest korda trükis Kalevit.

Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku ühes sõnastikuga „Auführung zu der Estnischen Sprach” (1637, faksiimile Rooma 1974), keeleõpetuse eeskujuks on ladina keele grammatikad. Tema keeletarvitus ja saksapärane kirjaviis (võõrtähed c, ch, x, z, tz jt, h pikendusmärgina) mõjutasid kogu 18. sajandi eestikeelset kirjasõna. Võõrapärasustest hoolimata on Stahli tööd keeleajalooliselt väärtuslikud, sest kajastavad tolleaegse eesti keele erijooni (näiteks rahwo kahs 'rahuga', auwustakut 'austagu', kebjamb 'kergem', weddixet 'veised', paimendama 'kaitsma, varjama'). Avaldas ka rootsikeelse katekismuse (1644) ja ladinakeelseid traktaate.

Kirjandus

  • P. Ariste. Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles. – Emakeele Seltsi Aastaraamat IX. Tallinn, 1963
  • H. Rätsep. Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis. – Keel ja Kirjandus 1987, 12
  • L. Aarma. Heinrich Stahl – esimene suurem eesti kirjamees. – Horisont 1990, 10
  • P. Lotman. Veel kord Heinrich Stahli Ingerimaal kirjutatud katekismusest. – Keel ja Kirjandus 1995,  8
  • L. Pahtma. Heinrich Stahli "Käsi- ja koduraamatust". – kogumikus „Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse”, Eesti Ajalooarhiiv Toimetised 1998, 3 (10)
  • K. Ross. Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. – kogumikus „Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära”. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999
  • U. Masing. Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu, 1999
  • L. Pahtma. Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse. – kogumikus „Kultuuriloolised ekskursid”, Tartu, 2000
  • R. Raag. Mis oli õieti esimese eesti keele grammatika autori nimi? – Keel ja Kirjandus 2002, 3
  • K. Habicht. Pilguheit peaaegu nelja sajandi tagusele sõnatuletusele: Heinrich Stahli omapärased tuletised. – Keel ja Kirjandus 2002, 4
  • Vana kirjakeel ühendab (artiklikogumik). Tartu, 2003

EE 14, 2000; muudetud 2012