boniteet

boniteet, headus, väärtus. Boniteerimine – boniteedi hindamine. Põllumajanduses rakendatakse boniteediskaalasid maa, mulla, põllumajandusloomade ja metsa võrdlevaks hindamiseks.

Kõlviku väärtuse määramiseks rakendatakse boniteediskaalasid.

  • Mulla boniteet näitab mulla koostisest, oma­dustest, režiimidest ja muust tulenevat tootlikkust.
  • Maa boniteedi määravad mulla boniteet ja maa kasutuskõlblikkust mõjutavad omadused (reljeef, kivisus, kõlviku suurus, mullastiku kirjusus).
  • Metsa ja puistu boniteet näitavad kasvukoha tootlikkust mingi puuliigi suhtes, seda väljendatakse harilikult 50- või 100-aastase puistu keskmise kõrgusena või arvutatakse puuliikide kohta koostatud tabelite ja graafikute abil.
  • Rohumaa boniteet väljendab looduslike rohumaade tootlikkust, võsastumist (met­sasust) ja saagi kvaliteeti.

Boniteeritakse ka põllumajandusloomi: see on nende kompleksne hindamine feno- (välimiku, elusmassi, toodangu) ja genotüübiliste (eellaste, järglaste ja külgsugulaste) omaduste alusel, hinnangu andmine loomale tervi­kuna. Loomad standarditakse klassidesse. Iga looma­liigi jaoks on oma standardiseering ja boniteerimisjuhend, mida aeg-ajalt täiustatakse. Veised jaotatakse eliitrekord-, eliit-, I ja II klassi, sead eliit-, I ja II klassi. Igas tootmisharus on erinev hindamissüsteem. Näiteks veiste boniteerimisel hinnatakse eraldi piimaveiseid, piima-lihaveiseid ja lihaveiseid. Boniteerimisandmete alusel koostatakse tõukarja komplekteerimise ja tõuloo­made ostu-müügi plaanid.

VE, 2006; EME 1, 2008 (L. Reintam, O. Priilinn, L. Lepajõe)