Üherindeline männi puhtpuistu

puistu, puude ja muude puittaimede kogum, mis kasvab ühesuguste kasvutingimustega maa-alal; ka mis tahes metsa osa, mille koosseis, tekkeviis ja vanus erinevad ümbritsevate osade omast ja mida saab iseseisva üksusena pikka aega majandada. Struktuuri ja koosseisu järgi eristatakse mitut puistu tüüpi.

Puistu ehituse järgi eristatakse liht- ehk üherindelist ja liit- ehk mitmerindelist puistut. Lihtpuistus paiknevad puude võrad enam-vähem ühel ja samal kõrgusel, liitpuistus rinnetena erineval kõrgusel. Metsakorralduse juhendi järgi loetakse puistu esimeseks ehk põhirindeks suurima kõrguse ja tagavaraga rinnet, teiseks rindeks vähemalt 4 m kõrgust rinnet (25–75% esimese rinde kõrgusest), järelkasvurindeks kuni 4 m kõrgust rinnet (alla 25% teise rinde kõrgusest), üksikpuude rindeks hõredalt paiknevate seemnepuude või eelmisest metsapõlvest jäetud säilikpuude rinnet ja surnud puude rindeks püstiseisvaid surnud puid.

Tekke­viisi alusel jaotatakse puistud looduslikeks (tekkinud kas maapinnale varisenud seemneist või kännu- ja juurevõsudest) ja kultuurpuistuteks (rajatud kas külvates või puukesi istutades või pistoksi ja juurpistikuid mulda torgates).

Vanuse järgi eristatakse ühevanust (puude n-ö äärmised vanused ei ületa ühe vanuse­klassi piire rohkem kui 20 aasta võrra) ja erivanuselist puistut, koosseisu järgi puhtpuistut (koosneb peamiselt ühest liigist – enamuspuuliigi osatähtsus on vähemalt 90% elusate puude mahust) ja segapuistut (koosneb mitut liiki puudest). Puistu peapuuliik on sellele kasvukohale sobivaim, enamuspuuliik puistu suurima tagavaraga liik. Puistu koosseisu rinnete kaupa tähistatakse valemiga, milles näidatakse iga puuliigi osa kümnen­dikes. Puuliikide nimetused märgitakse lühenditega (mänd – Mä, kuusk – Ku, kask – Ks). Kui on tegemist puhta kasepuistuga, on valem 100 Ks, kui puistus on 60% mändi, 30% kuuske ja 10% kaske, väljendub see vale­mina 60 Mä, 30 Ku, 10 Ks.

Seemnepuistud valitakse seemnekandeealistest puhtpuistutest. Selektsiooni seisukohast eristatakse kolme puistuliiki: plusspuistuid (koosnevad suure tootlikkusega ja heakvaliteedilise tüvega puudest) kasutatakse alatiste seemnepuistutena, s.t seemnete korduvaks varumiseks kasvavailt puudelt, normaalpuistuid (koosnevad keskmise- kuni heakvaliteedilise tüvega raieküpseist või valmivaist puudest) kasutatakse ajutiste seemnepuistutena, s.t seemnete varumiseks langetatud puudelt, miinuspuistuist (koosnevad kõveraist, okslikest, hargnevaist, laiuva võraga ja haigetest puudest) on seemnete varumine keelatud.

Loe täiendavalt artikleid normaalpuistu ja puistu tagavara.

EE 7, 1994; VE, 2006; EME 2, 2009 (M. Kurm, Ü. Tamm)