Castro, Fidel

Ernesto Guevara ja Fidel Castro (Der Spiegel, 1995/41)

Fidel Castro [ka- ] (13. VIII 1926 Birán, Oriente provints, Kuuba – 25. XI 2016 Havanna), Kuuba riigitegelane, rahvusvahelise kommunistliku liikumise tegelane. Oli 1959–1976 Kuuba peaminister ning aastatel 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees, 1962–2011 Kuuba marksistliku ainupartei juht. Raul Castro vend.

Elulugu

Pärit jõuka plantaatori perekonnast. Lõpetas 1950 Havanna ülikooli ning tegutses seejärel advokaadina. Osales revolutsioonilises üliõpilasliikumises; juhtis 26. VII 1953 Santiago de Cubas rühma noorukite relvastatud väljaastumist diktaator Fulgencio Batista vastu ja mõisteti selle eest 15 aastaks vangi. Pärast amnesteerimist (1955) siirdus ta Mehhikosse, kus koostas 26. Juuli Liikumise kava. 2. XII 1956 randus Сastro laeval „Granma” rühma revolutsionääridega Oriente provintsis ning alustas partisanivõitlust, mis lõppes 1. I 1959 diktaatorliku režiimi kukutamisega. Rahva toetus ülestõusnute sõjaväele tagas Сastro nimetamise veebruaris 1959 revolutsioonilise valitsuse peaministriks. Сastro tegi põhjalikke ühiskondlik-majanduslikke reforme. Vastukaaluks USA survele ja Kuuba sisepoliitikasse sekkumisele riigistas ta USA monopolide omandi, soodustades seega rahvarevolutsiooni arenemist sotsialistlikuks. Сastro juhtimisel purustati 1961 kontr-revolutsionäärid, kes olid USA mahitusel saarele tunginud, ja alustati laialdast koostööd teiste sotsialistlike maadega. Castro algatas Kuuba revolutsiooniliste jõudude poliitilise ühendamise. Aastast 1962 oli ta Kuuba kommunistliku partei (aastani 1965 Sotsialistlik Revolutsiooni ühtsuspartei) keskkomitee I sekretär, pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist (detsembris 1976) ka Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees; sai kõrgeima sõjaväelise auastme comandante en fete ('ülemjuhataja'). Blokivälisusliikumise juhina (1979–83) suurendas Castro tunduvalt selle mõjukust maailmas.

Nõukogude Liidu kangelane (1963), rahvusvaheline Lenini rahupreemia 1961.