Eesti joad

Eestis on kokkuleppeliselt juga niisugune veelang, kus vesi kukub vabalt jõe- või ojasängis olevalt astangult vähemalt 1 m kõrguselt. Jugasid on 36, neist 8 on tekitatud inimese kaasabil. Kõik joad, v.a Madise juga, asuvad Põhja-Eesti paekaldast laskuvail jõgedel, ojadel või kraavidel ja moodustavad Põhja-Eesti jugade vöötme.

Eesti joad kuuluvad destruktiivsete ehk purustavate jugade hulka. Neist osa (Pakri poolsaare joad, Vahiküla jmt) on konsekventsed, s.o langevad astanguilt, mida pole moodustanud jõgi ise. Suurem osa jugadest (Keila, Jägala, Narva, Langevoja jmt) kuulub sekundaarselt subsekventsete (jõe enda tekitatud astanguga) jugade hulka, kuigi algselt olid nad konsekventset tüüpi.

Jugade kõrgus on valdavalt 3–8 m. Eesti kõrgeim on inimtekkeline Valaste juga – kuni 30 m.

Enamik jugasid kukub ühelt astangult (Pakri, Narva, Jägala, Keila, Nõmmeveski jmt juga). Mõni juga langeb mööda mitut astangut ja moodustab joastiku ehk kaskaadi (Treppoja, Aluoja, Joaveski jmt juga).

Põhja-Eesti joad: 1 – Madise, 2 – Paldiski, 3 – Pakri, 4 – Kaasiku, 5 – Valli, 6 – Raja (Põllküla), 7 – Vanaaseme (Kersalu), 8 – Treppoja, 9 – Tornimäe, 10 – Keila, 11 – Türisalu, 12 – Vahiküla (Vääna), 13 – Harku, 14 – Hundikuristik, 15 – Purde, 16 – Jõelähtme, 17 – Jägala, 18 – Turjekelder, 19 – Vasaristi

Põhja-Eesti joad: 20 – Nõmmeveski, 21 – Joaveski, 22 – Kohina (Linnamäe), 23 – Aseri, 24 – Uhaku, 25 – Ahermu, 26 – Saka, 27 – Karjaoru, 29 – Aluoja, 30 – Ukuoru, 31 – Langevoja, 32 – Udria (Utria), 33 – Orasoja, 34 – Tõrvajõe, 35 – Narva

Kõrgemate joaastangute ülemine osa koosneb Ordoviitsiumi kõvadest, peamiselt Kunda ja Volhovi lademe karbonaatkivimitest. Nende all on pehmemad õhukesekihilised savikad karbonaatkivimid, Ordoviitsiumi liivakivid ja kiltsavid (Billingeni, Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lade). Mõnel juhul koosneb joaastang või -astmestik ainult karbonaatkivimitest (Narva, Treppoja jmt juga). Klindi madalamatel astangutel asuvad joad on tekkinud Kambriumi terrigeenseisse setendeisse (Türisalu, Ahermu jmt juga).

Paljud joad ei ole oma esialgsel tekkekohal, vaid on aja jooksul taandunud ülesvoolu. Niisugusel juhul on joa ette kujunenud järskude veerudega kuni 20 m sügavune kanjon (Keila, Jägala, Narva jmt joal). Seda protsessi on soodustanud kivimite lõhestatus. Jägala juga taandus 1688–1931 kiirusega 17,3 cm/a. Keila juga taandus 1862–1977 keskmiselt 9,7 cm/a.

Eesti joad on tekkinud Holotseenis. Lääne-Eestis hakkasid need arenema valdavalt 9300–3000 aastat tagasi.

Et joad on esteetiliselt, maastikuliselt ja looduslikult väärtuslikud, on enamik jugasid võetud kaitse alla ja neid on kirjeldatud Eesti ürglooduse raamatus.

Jägala juga

	Juga	Vooluveekogu, millel asub	Kõrgus (m)	Astangute arv
1	Madise	kuivenduskraav	1,5	1
2	Paldiski	kuivenduskraav	4,5–5,0	1
3	Pakri	kuivenduskraav	5,5–5,8	1
4	Kaasiku	kuivenduskraav	7,0–7,5	1
5	Valli	kuivenduskraav	2,2	1
6	Raja (Põllküla)	Põllküla oja	2,5–3,0²	1
7	Vanaaseme (Kersalu)	Kersalu oja	2,5–3,0	1
9	Treppoja	Treppoja	5,6	6
9	Tornimäe	kuivenduskraav	2,0–3,0	1
10	Keila	Keila jõgi	5,7	1
11	Türisalu	Türisalu oja	2,5	1
12	Vahiküla	Vääna jõgi	4,5	4
13	Harku	Harku oja	1,5	3
14	Hundikuristik	Hundikuristiku oja	3,8	1
15	Purde	Purde oja	4,5¹	>1
16	Jõelähtme	Jõelähtme jõgi	10,0²	>9²
17	Jägala	Jägala jõgi	8,1	1
18	Turjekelder	Turjekeldri oja	6,0	1
19	Vasaristi	Vasaristi oja	3,6	3
20	Nõmmeveski	Valgejõgi	1,2	1
21	Joaveski	Loobu jõgi	5,1	6
22	Kohina (Linnamäe)	Linnamäe oja	2,5	1
23	Aseri	nimetu oja	1,4–1,6	1
	Kõrtsialuse	Meriküla oja	8,0²	>1
24	Uhaku	Erra jõgi	1,2	1
25	Ahermu	Ahermu oja	1,2	1
26	Saka	kuivenduskraav	20	>5
27	Karjaoru	Ontika peakraav	8,0	2
28	Valaste	Kaasikvälja peakraav	26,1–30²	1
29	Aluoja	Mägara oja	5,0–5,8	5
30	Ukuoru	Ukuoja, uus säng	7	1
31	Langevoja	Langevoja	3,9	1
32	Udria (Utria)	Utria (Kaasiku) oja	3,2	1
33	Orasoja	Orasoja	1,1	1
34	Tõrvajõe	Tõrvajõgi	2,2	1
35	Narva	Narva jõgi	6,5	1
¹Sulev Künnapuu andmeil
²Kalle Suuroja andmeil
Joad on järjestatud nende pankrannikul paiknemise järgi liikudes läänest itta ja numbrid näitavad nende asetust skeemil