Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing
Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing, aastal 2002 loodud karusloomakasvatajate ühendus. Aretusühingu liikmeteks olid Eesti Tšintšiljakasvatajate Ühing, Lõuna-Eesti Tšintšiljakasvatajate Selts, Eesti Küülikukasvatajate Ühing ja Lõuna-Eesti Küülikukasvatajate Selts; suurettevõtted ning Eesti Chinchilla Liit jäid omaette. Liikmetele kuuluvates põhikarjades oli 2006. aastal 1525 looma, sh 19 erinevat tõugu küülikuid ja 8 värvusmutanti. 2008. aasta alguses oli ühingu liikmetel 590 tšintšiljat ja 624 küülikut. Koostöös Põhjamaade kolleegidega õpetatakse välja kohtunikke tšintšiljade ja küülikute hindamiseks ning hinnatakse loomi korralistel näitustel. Osaletakse naaberriikide küülikunäitustel ning korraldatakse liikmete täiendõpet. Toodetava karusnaha kvaliteedi parandamisel tuginetakse peamiselt näituse hindamistulemustele ning nahkade sorteerimisele oksjonikeskuses. Küüliku- ja tšintšiljatõugude aretussuundi dikteerib maailma karusnahaturg. Tõuloomi ostetakse sisse kõikjalt Euroopa Liidu riikidest, aga ka naabermaadelt. Osaleti karusloomakasvatajate kutsestandardi väjatöötamisel ning karusloomakasvatajate õpetamisel Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis (Säreveres). Aastas antakse välja kaks numbrit ajakirja Karusloomakasvataja. Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing kuulub Eesti Tõuloomakasvatuse Liitu. Esimeseks juhatajaks oli Norras teaduskraadi kaitsnud Liia Taaler.
Loodud 2011
