Eesti mageveeselgrootud

Eesti mageveeselgrootute rühmad ja teada olev liikide arv neis
Juurjalgsed (Sarcodina) 86
sh amööbloomad (Rhizopoda) 65
    päikeseloomad (Heliozoa) 21
Viburloomad (Flagellata) 63
Ripsloomad (Ciliata) 192
Käsnad (Spongia) 3
Kõrveraksed (Cnidaria) 4
Ripsussid (Turbellaria) 47
Kärssussid (Nemertini) 1
Ümarussid (Nematoda) 105
sh kiuduslased (Mermithidae) 85
    muud 20
Keriloomad (Rotatoria) umbes 250
Harjaskõhtsed (Chaetognatha) 6
Jõhvussid (Nematomorpha) 1
Limused (Mollusca) 112
sh karbid (Bivalvia) 56
    teod (Gastropoda) 56
Sammalloomad (Bryozoa) 6
Rõngussid (Annelida) 111
sh kaanid (Hirudinea) 19
    väheharjasussid (Oligochaeta) 90
    pisiharjasussid (Aphanoneura) 2
Lõugtundlased (Chelicerata) 158
sh vesilestad (Hydracarina) 156
    ämblikulised (Aranei) 2
Vähid (Crustacea) 234
sh vesikirbulised (Cladocera) 79
    aerjalalised (Copepoda) 70
    karpvähilised (Ostracoda) 72
    kakandilised (Isopoda) 1
    kirpvähilised (Amphipoda) 4
    kümnejalalised (Decapoda) 1
Loimurid (Tardigrada) 1
Putukad (Insecta) umbes 1105
sh hooghännalised (Collembola) 5
    kiililised (Odonata) 54
    ühepäevikulised (Ephemeroptera) 45
    lutikalised (Heteroptera) 39
    kevikulised (Plecoptera) 22
    ehmestiivalised (Trichoptera) 179
    liblikalised (Lepidoptera) 4
    suurtiivalised (Megaloptera) 4
    mardikalised (Coleoptera) umbes 190
    kahetiivalised (Diptera) 563
    sh surusääsklased (Chironomidae) 480
        sääsklased (Culicidae) 35
        kihulased (Simuliidae) 15
        habesääsklased (Ceratopogonidae) 17
        muud 16
Koostanud Tarmo Timm (2002)  

Eesti magevetes on seni teada umbes 2485 vabaltelavat liiki, neist on ainurakseid 341 ja hulkrakseid 2144 liiki. Järvede loomne hõljum (zooplankton) koosneb peamiselt vesikirbulistest ja aerjalalistest vähkidest ning mikroskoopilistest keriloomadest ja ripsloomadest. Nende elusmass on enamasti 1–10 g/m3.

Jõgede ja järvede põhjaloomastikus (zoobentoses) leidub kõige rohkem mitmesuguseid enamasti valmikuna õhus elavate putukate vastseid, kelle sagedaim ja vormirohkeim rühm on surusääsklased. Tavalised on ehmestiivalised, ühepäevikulised, vooluvetes ka kihulased ja kevikulised, madalas vees, eriti väikeveekogudes on neile lisaks palju kiililisi, lutikalisi ja mardikalisi. Limustest on peale tigude vormirohked ka herneskarplased (Pisidiidae), suurimate mõõtmetega on jõekarplased (Unionidae) ja rändkarp (Dreissena polymorpha). Viimaste elusmass võib kohati küündida sadadesse grammidesse ruutmeetri kohta, samal ajal kui muude põhjaloomade elusmass kokku jääb enamasti vahemikku 1–50 g/m2. Tavalised on ka väheharjasussid, kaanid, vesilestad, vähkidest vesikakand (Asellus aquaticus) ja kirpvähid (Gammarus). Madalas taimestikurikkas vees on põhjaloomastik vormirohke. Järvede sügavamas, taimedeta ja hapnikuvaeses osas on vähe liike põhjaloomi – surusääsklaste vastseid (eriti Chironomus plumosus), järve-klaasiksääse (Chaoborus flavicans) vastseid ja mõningasi väheharjasusse, harvemini herneskarplasi jt.

Mageveeselgrootutel on oluline tähtsus keskkonnaseisundi näitajatena ja kalade toiduna. Inimtoiduks kasutatakse Eestis jõevähki (Astacus astacus). Rändkarbi tühje kodasid on kogutud kodulindude söödaks. Meditsiinis on kasutatud nüüd juba haruldast apteegikaani ehk kirjukaani (Hirudo medicinalis; looduskaitse II kaitsekategooria liik). Mitme vastsena vees elava kahetiivalise (sääsklaste, kihulaste jt) valmikud on vereimejad.

Äsja vastsekestast väljunud kiil. Kiilivastsed elavad vees

Vesiämblik on üks Eesti suurimaid ämblikuid

Nõelhark on mageveekogude harilik lutikaline

Apteegikaan ehk kirjukaan on Eesti kaanidest kõige värvikam

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • J. Haberman. Zooplankton. – Peipsi. Tallinn, 1999
  • T. Timm jt. Zoobentos. – Peipsi. Tallinn, 1999
  • J. Haaberman, T. Virro. Zooplankton. – Võrtsjärv. Tallinn, 2003
  • P. Zingel. Planktilised ripsloomad. – Võrtsjärv. Tallinn, 2003
  • K. Kangur, H. Timm, T. Timm. Võrtsjärve põhjaloomastik. – Võrtsjärv. Tallinn, 2003
  • K. Piirsoo jt. Jõgede hüdrobioloogia. – Pärnumaa 1. Tallinn, 2008
  • K. Kübar jt. Järvede hüdrobioloogia. – Pärnumaa 1. Tallinn, 2008
  • M. Greenhalgh, D. Ovenden. Euroopa magevee-elustik. Toimetaja H. Timm. Tallinn, 2008

Välislingid

EE 11, 2002 (Tarmo Timm); muudetud 2012