Eesti orupaigastikud
Orupaigastikud võivad olla kümnete kilomeetrite pikkused. Laiemas mõttes hõlmavad nad ka orustikke (peaorg ja sellesse suubuvad lühemad külgorud). Enamasti on nende keskne osa jõgi või aheljärvestik, ka soo. Jõe ülemjooksul võib olla säng- või moldorg, keskjooksul kanjonilaadne (Valgejõgi) ja alamjooksul taas sängorg või terrassiline lammorg või jälle sängorg (Ahja). Struktuuri poolest on paesesse aluspõhja või liivakividesse lõikunud, kaldakaljudega ürgorud ning soostunud põhjaga moldorud (Mädajõgi) erinevad. Orustiku erikujulisi osi käsitletakse allpaigastikena. Nende taimekooslused vahelduvad vastavalt muldadele ja veeoludele. Tinglikult võib orustikuna käsitleda ka kõrgustiku küngastevahelisi, üksteisega ühenduses olevaid nõgusid.
Vaata ka seotud artikleid
EE 11, 2002 (I. Arold)