Kalevi embleem

Kalev, Eesti Spordiselts Kalev. 24. V 1901 Tallinnas asutatud Eestimaa Spordiseltsist Kalev kujunes liikmete arvult suurim ja majanduslikult tugevaim spordiselts. Esialgu harrastati jalgrattasporti, 1913 lisandusid kergejõustik, võimlemine, jalg-, võrk- ja korvpall, tennis ning veespordi-, raskejõustiku- ja talispordialad. 1944 Moskvas asutatud Kalev tegutses Eesti NSV ametiühingute iseseisva spordiühinguna (1982–87 üleliidulise spordiühingu Trud Eesti Vabariikliku Spordiorganisatsioonina). 1986 oli Kalevil 5 linna- (Tallinna, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva) ja 5 rajooninõukogu (Harju, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru), 10 spordiklubi (neist 3 kõrgkoolides), 581 kehakultuurikollektiivi ja 12 spordikooli (350 treeningurühma). Liikmeid oli 1985. aastal umbes 233 000. Tegeldi rohkem kui 40 spordialaga, edukaimalt purjetamise ja jääpurjetamisega, mootori- ja allveespordiga, kergejõustikuga ning korv- ja võrkpalliga. 1987–90 oli Kaleviga ühendatud maaspordiühing Jõud. 1991 moodustati Kalevi alusel iseseisev Eesti Spordiselts Kalev, mis 1998 astus Eesti Spordi Keskliitu. Pärast Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee ühinemist 2001 kuulub Kalev Eesti Olümpiakomitee koosseisu. Ühendab 9 piirkondlikku organisatsiooni, 10 spordikooli ja rohkem kui 20 spordiklubi, eraisikuist liikmeid on üle 15 000. Kalevi põhieesmärk on edendada nii tippsporti kui ka noorte- ja tervisesporti.

Kirjandus

• Kalev. Läbi sajandi, I–III. [Koost. E. Piisang ja J. Maidlo.] Tallinn, 2001–03

EE 12, 2003