Maisi koristamine Tuleviku kolhoosis (Tartu rajoonis) 1950. aastatel

Eestis kui traditsioonilisel loomakasvatusmaal on söödakultuuride osatähtsus põllukülvikordades alati olnud suhteliselt suur, hõlmates 50–60% põllupinnast. Suurema osa söödakultuuride kasvupinnast võtsid 21. sajandi algul enda alla mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised heintaimed põldheinana. Vähesel määral kasvatati üheaastast raiheina, segatist jm. Söödajuurviljade (kaalikas, sööda- ja poolsuhkrupeet) kasvupind oli võrreldav avamaa köögivilja kasvupinnaga. Silomaisi kasvatamine oli tähtsal kohal 1960.–80. aastatel, 1990. aastatel kaotas see tähtsuse. Ühe- ja mitmeaastaseid söödakultuure kasvatati 2010. aastal 204 500 ha (sh 3600 ha seemnekasvatuseks). Söödakultuuride pind suurenes võrreldes 2009. aastaga 54 600 ha võrra ehk 36,4%. 2010. aastal oli saak haljasmassikaalus 2 159 500 t, mis on 2009. aastaga võrreldes 242 100 t võrra ehk 12,6% suurem. Haljasmassi saagiks ha kohta kujunes 2010. aastal 10,6 t, mis on 16,5% vähem kui 2009. aastal.

EE 11, 2002; muudetud 2011