Einasto, Heili

Heili Einasto (16. IX 1965 Tallinn), tantsu-uurija ja -kriitik. Isa geoloog Rein Einasto.

Lõpetas 1983 Tallinna 44. Keskkooli, 1999 Eesti Humanitaarinstituudi ajaloo ja anglistika erialal, 2000 kaitses magistrikraadi Kesk-Euroopa Ülikoolis soolisuse ja kultuuri erialal, 2016 kaitses humanitaarteaduse doktorikraadi Tallinna Ülikoolis. Täiendanud end 1982–84 Eesti Teatriühingu noorte teatrikriitikute seminaril, 1991 Ameerika Tantsufestivalil, 2000  Rahvusvahelises Naiste Ülikoolis Hamburgis ja Bremenis Saksamaal ja 2004 California Ülikoolis Los Angeleses.

Töötanud 1997–2007 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, 2003–05 Turu ülikoolis teadurina. On aastast 2001 Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi tantsuajaloo lektor. Avaldanud aastast 1991 tantsukriitilisi ja -teoreetilisi artikleid ajakirjanduses ja erialastes väljaannetes. Uurinud tantsuajalugu ja -teooriat, ühiskonnateadusi ja kultuuri, sotsiaalteadusi (soolisus, emadus, ideoloogiad ja sotsiaalpoliitika) jne.

Eesti Kennelliidu liige.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkepreemia 2006, Eesti Teatriliidu Reet Neimari nimeline kriitikapreemia 2013.

Raamatuid ja artikleid

Raamatuid:

  • 100 aastat moderntantsu: pilguheit Eesti poolelt. Tallinn, 2000.
  • Teekond tantsus. (koostöös Mai Murdmaaga). Tallinn, 2018.
  • Rahel Olbrei: Eesti tantsuteatri rajaja. Tallinn, 2018.

Artikleid:

  • Marginaalne moderntants. – Teatrielu´98
  • Mehaaniline nukk ja möirgav loom: tantsu treeningusüsteemid, keha ja ideoloogiad. – Teater. Muusika. Kino, 2001, 11.
  • Naisekeha professionaalsel tantsulaval. – Ariadne Lõng, 2001, 1/2.
  • Tants piiridel ja katkestuspindadel. – Teatrielu 2001
  • Naine – stereotüüpne mõistatus: „Coppelia“ ja „Cassandra“ Rahvusooperis „Estonia“ soouurimuslikust vaatenurgast. – Teater. Muusika. Kino, 2002, 12.
  • Tantsitud sugu: soolisus eesti 1990. aastate moderntantsus. – Ariadne Lõng, 2002, 1/2.
  • Gender Relations in Post-Soviet Estonian Modern Dance. – Discourses in Dance, 2002, 1 (1).
  • Suurte soovunelmate surmavalss: „Luikede järv“ rahvusooperis „Estonia“ ja Von Krahli teatris. – Teater. Muusika. Kino, 2003, 5.
  • Ballaadid pimedusest: mõtisklusi „Eesti ballaadidest“ Soorinna küünis. – Teater. Muusika. Kino, 2004, 11.
  • Koreografeerides muusikalisi suurvorme. – Teater. Muusika. Kino, 2006, 10.
  • Tants – kas teatriharu või iseseisev kunstiliik? – Teater. Muusika. Kino, 2007, 2.
  • Sõltumatu tantsu uute nimetuste otsingul. – Teatrielu 2008
  • „Miski pole võrreldav balleti vahetu kogemisega...“: Balanchine, Kylián ja teised grusiinide, tšehhide ja eestlaste ettekandes. – Teater. Muusika. Kino, 2011, 5.
  • Arusaamade teisenemine eesti kaasaegses tantsus 1990. aastatel. – Res Artis, 2012, 1.
  • Tantsuteater tänases Eestis – etenduskunstide kiirtee üleilmastumisele. – Teater. Muusika. Kino, 2013, 3.
  • Who cares? – Teatrielu 2011
  • Transformations of the dancing body in Estonian contemporary dance. – European Dance since 1989. Communitas and the Other. London: Routledge, 2014.
  • Krati kättemaks – Teatrielu 2015
  • Külast rahvusvahelise kaubamajani. Tantsuteater taasiseseisvunud Eestis (koos Evelin Laglega). – Vaateid eesti nüüdisteatrile. Koostajad Luule Epner, Riina Oruaas, Madli Pesti. Tartu, 2016
  • Kohaliku balletistrateegia mõju jutustavate ballettide lavastamisele ja karakteriloomele. – Teatrielu 2016
  • Armastus kui needus ja armastus kui lunastus. – Teater. Muusika. Kino 2017, 5.
  • Võimu varjatud ja avalikud mängud balletilaval. – Teatrielu 2017
  • Tantsitud "Kalevipoeg" läbi rahvuslike soostereotüüpide prisma. – Philologia Estonica Tallinnensis 2017, 2

Välislink

ETBL, 2014 (E. Värk), täiendatud 2017