elektroonika, teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab elektronide jt laengukandjate kontrollitud liikumisega saavutatud tulemusi – peamiselt signaalide tekitamist, võimendamist, muundamist ja edastamist ja ahelate ümberlülitamist. Sai alguse 20. sajandi alguses kui vaakumelektroonika (peamiselt elektronlampide loomine), 1950. aastate algusest on kiiresti arenenud pooljuhtelektroonika (transistorid), 1960. aastate algusest selle põhiharuks kujunenud mikroelektroonika (integraallülitused). Tänapäeval kasutatakse üha täiuslikumaks muutuvaid elektroonikatooteid – arvuteid, televiisoreid, mobiiltelefone, uurimis-, juhtimis-, tootmis- ja meditsiiniseadmeid – kõikjal.

VE, 2006