arvuti, informatsiooni matemaatiliselt ja loogikaliselt töötlev programmjuhtimisega elektronseade. Mis tahes märk või suurus esitatakse kahendsignaalide (nt pinge puudumine või olemasolu) jadana, mis on kahendarvude väljendus (digitaaltehnika). Töötluseks on koostatud eeskiri – algoritm – ja selle alusel käskude jada – programm, mis juhib arvuti tööd. Aritmeetika- ja loogikatehteid sooritab protsessor, tänapäeval mikroprotsessor, miljoneid koostisosi sisaldav pooljuhtseade. Põhimälu ehk operatiivmälu salvestab töötluses olevaid andmeid, ketastele (disketile, kõvakettale, magnetoptilisele kettale) jäädvustatakse suuremaid andmekoguseid ja programme. Arvuti tööd juhitakse harilikult klaviatuuri ja hiire, aga ka juhtkuuli, -kangi, valguspliiatsi vms abil, talitlust jälgitakse kuvarilt, mis moodustab elektrisignaalidest kujutise, tulemused jäädvustab nähtaval kujul printer või plotter. 1834 kavandas Charles Babbage mehaanilise universaalarvuti, 20. sajandi esimestel kümnenditel võeti kasutusele arvutina käsitatavad perfokaardiseadmed. 1945 valmistati USA-s esimene elektronarvuti.

VE, 2006