Füzuli

Füzuli monument Bakuus Füzuli väljakul Aserbaidžaani draamateatri ees (1962, T. Mamedov, O. Eldarov)

Füzuli, ka Fizuli (pseudonüüm; aserbaidžaani Məhəmməd Süleyman oğlu Füzuli; arvatavasti 1494 Karbalā’ – 1556 Karbalā’), aserbaidžaani luuletaja, silmapaistvaimaid diivaniluule viljelejaid, kirjutas aserbaidžaani, pärsia ja araabia keeles.

Esimene õpetaja oli isa, Al-Ḩillah’ linna mufti, hiljem õppis Bagdadis arsti- ja täheteadust, loogikat, matemaatikat ning Kreeka ja Idamaade filosoofiat. Elas Bagdadis. 

Aserbaidžaani ajaloomuuseumis Bakuus on hoiul mitu Füzuli teoste käsikirja, sh vanim säilinud diivani käsikiri (1572).

Tema järgi on nime saanud üks Aserbaidžaani linn ja rajoon (1959), Bakuu kesklinnas on Füzuli tänav ja väljak (seal on monument), tema nime kannab Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia käsikirjade instituut.

Loomingust

Füzuli aserbaidžaanikeelse diivani küsikiri Aserbaidžaani Riiklikus Ajaloomuuseumis

Füzuli looming kajastab Idamaade renessansi ideid: ülistab inimest, tema mõistust ja tundeid, eriti armastust, mis allegooriliste sufi armuluule traditsioonis kajastab Jumala olemust. Füzuli loomingus saavutas aserbaidžaani kirjakeel kõrge taseme, ta oli esimene selles keeles kirjutav suur poeet. Füzuli loomingust on säilinud 15 või 16 teost. Ta on avaldanud kolm diivanit (gaseelid, kassiidad, rubaiid jm) aserbaidžaani, pärsia ja araabia keeles, allegoorilisi poeeme (masnavi) (tema esimene teos „Hašiš ja vein” („Beng ü Bâde”), „Puuviljade vestlus”, „Tervis ja haigus” („Sehhat o Ma'ruz”)), kassiidasid, milles ta ülistas valitsejaid (sh sultan Süleyman I), poliitlist satiiri „Kaebekiri” („Şikâyetnâme”) ja filosoofilisusulisi traktaate. Tema tuntuim teos on masnavi „Laili ja Medžnun”, 1536–37; „Dâstân-ı Leylî vü Mecnun”), mis iidsel araabia legendil põhinedes kujutab kahe armunu traagilist hukkumist. Füzuli käsitlus Leila ja Medžnuni legendist on aluseks Üzeyir Hacıbәyovi loodud esimesele islamimaailma ooperile.