Aserbaidžaani Rahvuslik Ajaloomuuseum
Aserbaidžaani Riiklik Ajaloomuuseum
Aserbaidžaani Rahvuslik Ajaloomuuseum (tavakasutuses Aserbaidžaani ajaloomuuseum, aserbaidžaani Milli Azərbaycan Tarixi Muzeyi), on Aserbaidžaani suurim muuseum (asutatud 1920 Bakuus, aastast 2005 riiklik muuseum), Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia struktuuris olev teadus- ja uurimis- ning kultuuri- ja haridusasutus, mis tegeleb Aserbaidžaani ajaloo ning vaimse ja materiaalse kultuuri kogumise, säilitamise, eksponeerimise ja teadusliku uurimisega. Muuseum asub Zeynalabdin Tağıyevi endises häärberis (ehitatud 1895–1901, arhitekt Józef Gosławski). Muuseumi püsiekspositsioonis on umbes 20 000 eset, mis annavad põhjaliku ülevaate Aserbaidžaani kaugeimast ajaloost tänapäevani, arheoloogiast ja rahvakultuurist. Püsiekspositsioon asub 2 korrusel, 8 toas on Zeynalabdin Tağıyevi memoriaalmuuseum (avatud 2007). Muuseum on Aserbaidžaani ajaloo, arheoloogia ja etnograafia alase teadustöö keskusi, tegutseb doktorantuur ja dissertantuur, publitseeritakse teadustöid, kogumikke, katalooge ja perioodilisi väljaandeid.
Osakonnad, fondid ja kogud
Muuseumis on 6 osakonda (Aserbaidžaani ajaloo, teadus- ja haridus- ning näituse, fondide arvestuse ja klassifikatsiooni, arheoloogia, numismaatika ja epigraafika ning etnograafia osakond), 10 fondi ja restaurareerimislaboratoorium. Muuseumis on üle 300 000 säiliku (eksponeeritud on umbes 20 000), raamatukogus (loodi 1920) üle 80 000 trükise, sh haruldasi ajalehti ja ajakirju 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Muuseumi rikkalikule arheoloogilisele kogule (üle 90 000 eseme) pandi alus 1920.–50. aastatel, kui muuseum oli Aserbaidžaani arheoloogiateaduse keskus. Rikkalikus numismaatika fondis ja sellest 2009 eraldunud faleristika, glüptika ja bonistika fondis on hoiul umbes 150 000 münti, ordenit, gemmi, rahamärki ja postmarki, erifondis hoitakse Aserbaidžaani meistrite valmistatud ehteid keskajast tänapäevani ja eriti väärtuslikke arheoloogilisi leide (sh Azıxi koopast leitud 400 000–350 000 aastat vana inimlase lõualuu alaosa), relvade ja lippude fondis Aserbaidžaani khaaniriikide ja Vene tsaariarmee koosseisus tegutsenud Aserbaidžaani üksuste lippe ja relvi, samuti 19. sajandil Venemaa okupeeritud linnade võtmeid, kingituste ja mälestusesemete fondis välisriikide kingitusi. Peale selle on eraldi etnograafia, dokumentaalsete allikate (endine teaduslik arhiiv), kujutava kunsti ja negatiivide fond.
 Vaskehted |  Saali vaade |  Saali vaade |
Muuseumi ajaloost
Muusem İstiqlal (Sõltumatus) asutati 1919 Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi parlamendi esimese aastapäeva auks. Selle kogude baasil loodi juunis 1920 Kodumaa Õppemuuseum İstiqlal, millest on välja kasvanud tänane ajaloomuuseum. Samast aastast asub muuseum oma praeguses hoones (1941–52 asus hoones Aserbaidžaani NSV Ministrite Nõukogu, aastani 1969 ka Aserbaidžaani Riiklik Arhiiv). 1921–36 tegutses Aserbaidžaani NSV Riikliku Muuseumina, aastast 1937 Aserbaidžaani Ajaloomuuseum NSV Liidu Teaduste Akadeemia Aserbaidžaani filiaali ja aastast 1945 Aserbaidžaani NSV TA koosseisus (1941–43 TA Ajalooinstituudi muuseumiosakond). 1930. aastatel eraldusid teatri-, kunsti-, religiooni- ja ateismi, kirjandus- jmt muuseumit.
Välislink
- Aserbaidžaani Rahvusliku Ajaloomuuseumi koduleht (aserbaidžaani ja inglise keeles)
Loodud 2015
