galioon (holl galjoen; ingl beakhead, vn гальюн), 1. 16.–18. sajandi purjelaeva pikk vöörieend; paiknes vöörikastelli esimese põikseina ees pukspriidi ja vöörtäävi ülaosa vahel. Koosnes restikujulisest prusspõrandast ja mõlemal küljel paiknevast prussreelingust. Galiooni kasutati laeva- ja sõjameeste käimlana, vahel ka arestikambrina. Galiooni esiküljel paiknes käilakuju või vapp. – 2. 19. sajandi purjelaeva pukspriidi all paiknev kaldtäävi (klipritäävi) püstkolmnurgana ette ulatuv ülaosa. Sellele oli kinnitatud käilakuju, külgedel olid nikerdatud või värvitud ornamendid. – 3. sama mis galeoon.

MerLe, 1996