Gabriel García Márquez [garθia markes] (6. III 1928 – 17. IV 2014), Colombia kirjanik, aastast 1961 elas peamiselt Hispaanias ja Mehhikos. Sai maailmakuulsaks romaaniga „Sada aastat üksildust” (1967, ek 1975, ³2006). Tema poeetilistest ja fantastilistest kujunditest rikkad romaanid ja novellid (maagiline realism) loovad Colombia ja kogu Ladina-Ameerika tegelikkusest mitmetasandilise ja sügavalt kriitilise nägemuse. Nobeli preemia 1982.

Töid

romaanid

• Patriarhi sügis (1975, ek 2005)
• Armastus koolera ajal (1985; ek 1995, ²2006)
• Kindral ja tema labürint (1989)
• Armastusest ja teistest deemonitest (1994, ek 2007)

lühiromaanid

• Kõdulehed (1955)
• Kolonelile kirja ei ole (1961)
• Väljakuulutatud mõrva kroonika (1981, ek 1995)
• Minu mälestused kurbadest hooradest (2004, ek 2006)

novellikogud

• Suure Ema matused (1962)
• Lihtsameelse Erendira ja tema südametu vanaema kurb ja uskumatu lugu (1972)
• Kadunud aja meri (ek 1980)
• Kaksteist kummalist palverändurit (1992, ek 2009)

muud teosed

• Merehädalise jutustus (1955, raamatuna 1970, ek 1991)
• Elada, et sellest jutustada (2002, ek 2007)

EE 3, 1987; muudetud 2014