Johann Gutslaff [gu:-] (Johannes G u t s l e f f; srn 1657 Tallinnas), Saksamaalt pärit vaimulik ja kirjamees. Oli 1630–56 Urvaste pastor. Avaldas 1648 ladinakeelse lõunaeesti grammatika (koos saksa-ladina-eesti sõnastikuga; umbes 1800 sõna) „Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam” („Grammatilisi vaatlusi eesti keelest”), milles ilmneb Heinrich Stahlist tunduvalt parem eesti keele tundmine. Temale omistatakse ka Vana Testamendi algusosa (1. Kuningate raamatu 1. ptk 34. salmini) anonüümset lõunaeestimurdelist tõlget. Võitles rahvakommete, eriti Võhandu jõe pühakspidamise vastu, avaldas raamatu „Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda...” („Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud Võhandu jõest Liivimaal...”, 1644), mis sisaldab rohkete rahvauskumusandmete hulgas eestikeelset piksepalvet „Woda picker”.

Teosed

• Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda (Dorpat, 1644)
• Observationes grammaticae circa linguam esthonicam = Grammatilisi vaatlusi eesti keelest (Tartu, 1998; tõlkinud ja koostanud Marju Lepajõe)

Kirjandus

• Lea Kõiv. Johannes Gutslaff pastorina Urvastes. – Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. 2. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 12 (19). Tartu, 2006, lk 200–234
• Kristiina Ross. Missioon ja mäng eesti kirjakeele sünnis. – Vikerkaar 2011, 1-2, lk 117–127   

EE 14, 2000; muudetud 2011