Hüseyn Cavid mausoleum

Hüseyn Cavidi mälestussammas Bakuus

Hüseyn Cavid [hüsejn džavid] (pseudonüüm, õieti Hüseyn Rasizadə, venepäraselt Džavid Gussein; 24. X 1884 Naxçıvan – 5. XII 1941 Ševtšenko, Irkutski oblast, Venemaa), Aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik.

Õppis 1899–1903 Tabrīzis medreses 1905-09 Istanbuli ülikoolis kirjanduse erialal. Töötas aserbaidžaani keele ja kirjanduse õpetajana Naxçıvanis, Gəncəs ja Thbilisis, aastast 1918 Bakuus.

Hüseyn Cavid on 20. sajandi aserbaidžaani kirjanduse tähtsaimaid romantismi esindajaid; hilised teosed on realistlikud. Looming taunib sotsiaalset ülekohut ja religioosset fanatismi ning ülistab humanismi ja vabadusvõitlust. Ajaloolistes ja filosoofilistes näidendeis lõi ta hulga tugevaid ebatavalisi tegelaskujusid (Arif „Deemonis”, Səyavuş samanimelises näidendis), kes astuvad üles ebavõrdsuse, rõhumise ja omavoli vastu, kuid romantismile iseloomulikult jäävad selles kangelaslikus võitluses kaotajaks. Tema esimene tuntuim näidend oli „Šeik Sənan”, milles muslimist Sənani ja kristlasest Xumari (Tamari) romantilise armastuse arenedes saab ilmsiks religioonide ebainimlik olemus. Neli aastat hiljem valminud „Deemon” (Iblis) käsitleb Esimese maailmasõja õuduste taustal inimlikku õnne ja ebamaise kurjuse võitluse teemat.

Arreteeriti 1937, kuulutati rahvavaenlaseks ja saadeti 1939 asumisele, kus peatselt suri. Rehabiliteeriti 1956, 1982 maeti ümber sünnilinna Naxçıvanisse.

Bakuus (asutatud 1981) ja Naxçıvanis on majamuuseum, Naxçıvanis on kirjaniku haule püstitatud mausoleum (1996), kuhu on maetud ka tema abikaasa, poeg ja tütar.  Bakuus on tema nimeline väljak, kus on mälestussammas (1993, kujur Omar Eldarov); Bakuus on baleljeef Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia käsikirjade instituudi hoonel, kus Hüseyn Cavid 1920–37 elas.

EE 3, 1988; muudetud 2015