Gəncə

Gəncə üldandmed
Elanike arv (2014) 324 700
Pindala (km2) 110
Asustustihedus (2014, el/km2 kohta) 2952
Kaugus Bakuust (km) 363
Linn alates 7. sajand
Staatus keskalluvusega linn

Gəncə [gändžä] (1804–1918 Jelizavetpol, 1935–89 Kirovabad), linn Aserbaidžaanis Väike-Kaukasuse jalamil Gəncəçayı jõe ääres; Arrani ajaloolise piirkonna keskus; 324 700 elanikku (2014; 190 000 el; 1970); rahvaarvult kolmas, tööstuslikult ja kultuuriliselt tähtsuselt maa teine linn, jaguneb administratiivselt 2 linnarajooniks (Nizami ja Kəpəzi rajoon).

Gəncə on Nizami sünnilinn.

Majandus ja transport

Raudteejaam Bakuu–Thbilisi–Karsi raudteel; rahvusvaheline lennuväli (avatud pärast rekonstrueerimist 2006, aastast 2007 rahvusvaheline). Arenenud metallurgia (alumiiniumoksiiditehas, vasemaagi kaevandamine), kerge- (portselan, puuvillane ja siidriie, kalev, vaibad, õmblustooted), toiduainete- (vein, lihasaadused) ja ehitusmaterjalitööstus, kokku 40 suurt tööstusettevõtet. Ümbruskonnas arenenud põllumajandus.

Haridus ja kultuur

Gəncəs on Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia Gəncə osakond (asutatud 1981), neli riiklikku kõrgemat õppeasutust: Aserbaidžaani põllumajandusülikool (asutatud 1929, Gəncəs aastast 1931), Aserbaidžaani tehnoloogiaülikool (asutatud 1981), Gəncə ülikool (endine pedagoogiline instituut, asutatud 1938), Aserbaidžaani õpetajate instituudi Gəncə osakond, muusikatehnikum, meditsiinikool, 2 kolledžit ja 49 üldhariduslikku kooli; kaks riiklikku teatrit: draamateater ja nukuteater (tegutseb endises luteriusu kirikus), filharmoonia, ajaloo- ja etnograafiamuuseum (30 000 eset), Nizami muuseum ja Məhsəti Gəncəvi keskus (avatud 2013) ning Heydər Əliyevi keskus (2014).

Linnas on 6 mošeed, õigeusu kirik, 5 islami- ja 3 kristlikku kogudust.

Gəncəs om olümpiaspordikeskus (6 rajatist), tegutseb jalgpalliklubi Kəpəz PFC (asutatud 1959, tulnud 4 korda riigi meistriks).

Arhitektuurimälestisi ja huviväärsusi

Linnamüüri varemed (12.–13. sajand), religioosne kompleks Göy imam (sh Imamzade mausoleum ja mošee; 14.–17. sajand), saun (17. sajand), Reedemošee (ka Šahh Abbasi mošee, 1606), Nizami mausoleum (ehitatud 1947 iidse mausoleumi kohale, taastatud 1991); linnas on mitu parki (sh Khaani aed, Nizami park) ja Šahhiidide allee (Karabahhi sõjas hukkunute kalmistu, avatud 2013).

Gəncə lähistel on Göygöli rahvuspark (asutatud 1925), kus on Aserbaidžaani kauneim järv Göygöl.

Aserbaidžaani põllumajandusülikool. Selles hoones tegutses 1918 Aserbaidžaani DV rahvuskogu.

Reedemošee (17. sajand)

Gəncə ajaloo- ja etnograafiamuuseum

Ajalugu

Esmakordselt mainitud 7. sajandil. 12.–13. sajandil oli tähtis kaubandus-, käsitöö ja kultuurikeskus. Ajalooline Gəncəs hävis 1139 maavärinas, selle varemed on praegusest linnast kirdes. 1235 hõivasid Gəncə mongolid, 16.–18. sajandil kuulus Saffaviidide riiki, oli Karabahhi provintsi (beylerbeylik) keskus. 18. sajandil Gəncə khaaniriigi pealinn. Läks 1813 Gülistani rahuga Venemaa koosseisu, oli 1868. aastast Jelizavetpoli kubermangu keskus. 1883 sai raudteeühenduse Bakuu, Thbilisi ja Bathumiga. 1918 lühikest aega Aserbaidžaani demokraatliku vabariigi pealinn.

Tuntud isikuid Gəncəst

Helilooja Fikrət Əmirov, kirjanikud Məhsəti Gəncəvi, Nizami Gəncəvi, Nigar Rəfibəyli (1913–81), Mirzə Şəfi Vazeh, olümpiavõitja Əsgərov, Toğrul, poliitik Artur Rasi-zadə.

Välislingid

EE 4, 1989; muudetud 2015