Haaslava vald

Haaslava valla üldandmed
Elanike arv (2010)	1704
Pindala	110,02 km2
Vallavanem	Priit Lomp
Maakond	Tartumaa

Haaslava vald, 2. järgu haldusüksus, ennistatud 11. VII 1991; asub Tartu maakonna lõunaosas. 110,02 km², 1704 elanikku (2010). Keskus Kurepalu külas, keskne asula on Roiu alevik.

Haaslava valla naaberomavalitsused on Luunja, Mäksa, Võnnu, Kambja ja Ülenurme vald Tartumaal ning Vastse-Kuuste vald Põlvamaal.

Asustus ja rahvastik

Haaslava vallas on 1 alevik (Roiu) ja 19 küla.

Külad

Aadami, Aardla, Aardlapalu, Alaküla, Haaslava, Igevere, Ignase, Kitseküla, Koke, Kriimani, Kurepalu, Kõivuküla, Lange, Metsanurga, Mõra, Paluküla, Päkste, Tõõraste, Uniküla.

Asustus on koondunud peamiselt Tõrvandi–Roiu–Uniküla maantee äärde piki Mõra jõge alates Haaslava külast kuni Unikülani.

Vaata Haaslava valla elanike arv asulati.

Loodus

Paikneb Ugandi lavamaal. Maastikku ilmestavad valla põhjaosas Emajõe ürgorg ning Mõra jõe ääres Devoni liivakivi paljandid ja koopad. Silmapaistev pinnavorm on Vooremägi (123 m).

Valla piiresse jäävad Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala (osaliselt), Kalevipoja künnivao kaitseala ja Age oru hoiuala (osaliselt). Kaitse all on 12 künnapuust koosnev Kiigeoru Hiiesalu ja ohvriallikas (suurima puu ümbermõõt on 4,2 m ja kõrgus 24 m; pindala 0,4 ha; Koke külas) ja Loku pere tamm Haaslava külas.

Triangulatsioonitorn Haaslava Vooremäel (umbes 1960. aastad)

Vaade Haaslava Vooremäele (umbes 1960. aastad)

Haridus, kultuur ja tervishoid

Haaslava rahvamaja 1930. aastatel

Haaslava vallamaja 1930. aastatel

Vallas on Sillaotsa Põhikool (Päkste külas, 2009/10. õa 64 õpilast), Roiu raamatukogu ja päevakeskus ning Priiuse seltsimaja (Kurepalu külas), lennundusmuuseum ning Sillaotsa spordihoone (Päkste külas).

Kurepalus asub Vabadussõja mälestussammas.

Valla lääneosas on Tuigo kalmistu (Tartu linna kalmistu, esimene matus 1994).

Ajalugu

Valla staatus aastani 1939, ennistatud 11. VII 1991.