Haberman, Harald

Harald Haberman

Harald Haberman (19. XII 1904 Tallinn –16. XII 1986 Tartu), zooloog (entomoloog) ja ühiskonnategelane, töölise poeg, Henn Habermani isa, bioloogiadoktor (1951), professor (1955), ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik (1954), Eestimaa Kommunistliku Partei liige (1939). Lõpetas 1932 bioloogina Tartu Ülikooli. Oli 1932–39 Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi assistent, 1939. aastast zooloogiainstituudi vanemassistent. Osales 1930. aastate lõpus Tartu pahempoolsete kultuuriorganisatsioonide tegevuses. Oli juunist augustini 1940 Johannes Varese valitsuse siseministri abi ja sisekaitseülem, 1940–44 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu asjadevalitseja, 1944–48 Tartu Riikliku Ülikooli õppeprorektor ning üldbioloogia ja darvinismi kateedri juhataja, 1947–77 ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktor (oli instituudi rajajaid), 1957–64 ENSV Teaduste Akadeemia Bioloogia- ja Meditsiiniteaduste Osakonna akadeemik-sekretär. Habermani põhiuurimisvaldkond oli 1929–39 mageveeselgrootute liigiline koosseis, levik ja ökoloogia, hilisematel aastatel lisandusid mardikaliste liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Haberman on Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Ta oli viljakas loodusteaduste populariseerija, 1927–39 Loodusuurijate Seltsi zooloogiakomisjoni ja 1951–56 entomoloogiasektsiooni esimees, 1946–52 Loodusuurijate Seltsi abiesimees ja 1952–54 esimees, aastast 1964 auliige, aastast 1984 au-president, 1938–40 Loodusvarade Instituudi liige, 1939–41 Eesti Kodu-uurimise Seltsi kirjatoimetaja ja koguteose „Läänemaa” toimetaja, 1935–37 ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja (1938–40 toimetuse liige), 1960–84 „Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia” toimetuskolleegiumi ja 1965–78 „Eesti nõukogude entsüklopeedia” peatoimetuse liige, paljude rahvusvaheliste komisjonide ning nõukogude liige, 1968–76 Rahvusvahelise Bioloogiaprogrammi (IBP) Eesti Vabariikliku Komitee esimees. Juhtis 1961 Kaug-Idas II Eesti noorteadlaste kompleksekspeditsiooni. ENSV teeneline teadlane (1964). Nikolai Vavilovi medal 1971. Tartu linna aukodanik (1980). 

Töid

  • Eesti NSV mardikaliste (Coleoptera) süstemaatiline nimestik leviku- ja leiukohtade andmetega. Röövmardikalised (Adephaga) (1952)
  • Eesti hüpikpoilased. Chrysomelidae, Halticinae (1962)
  • Eesti jooksiklased (Coleoptera, Carabidae) (1968)
  • Elu olemusest: andmeid ja mõtteid (1968)
  • Tagasivaatamisi (1988)

Organisatsiooniline kuuluvus

  • 1958 Üleliidulise Entomoloogiaseltsi nõukogu liige, aastast 1974 seltsi auliige
  • 1970 India Zooloogiaakadeemia liige
  • 1968–76 Rahvusvahelise Bioloogiaprogrammi (IBP) Eesti Komitee esimees
  • 1976 Moskva Loodusuurijate Seltsi auliige

Kirjandus

  • Harald Haberman: personaalnimestik. Tallinn, 1981
  • T. Sutt. Harald Haberman 75. – Eesti Loodus 12, 1979
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000, lk 327–328

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (E. Padu, V. Masing)