Hacıyev, Rauf

„Ma hakkan tantsima” (1962, helilooja Rauf Hacıyev). Filmi plakat

Rauf Hacıyev [hadžõjev] (ka Rauf Hadžijev, venepäraselt Rauf Gadžijev; 15. V 1922 Bakuu – 19. IX 1995 Bakuu), Aserbaidžaani helilooja ja riigitegelane, Aserbaidžani NSV teeneline kunstitegelane (1960), rahvakunstnik (1964), NSV Liidu rahvakunstnik (1978).

Õppis 1948–49 Moskva konservatooriumis, lõpetas 1953 Aserbaidžaani konservatooriumi kompositsiooni erialal (Qara Qarayevi klass).

Pani aluse ja oli 1955–64 Aserbaidžaani Riikliku Estraadiorkestri kunstiline juht, 1964–65 Bakuu riikliku filharmoonia direktor, 1965–71 Aserbaidžaani kultuuriminister. Töötas 1972–80 NSV Liidu kunstipeanõunikuna Aafrikas, aitas luua Alžeerias muusika, tantsu ja teatriakadeemia, lavastas oma ballette. Oli 1980–95 Aserbaidžaani heliloojate liidu esimees.

Tema looming on väga mitmekesine, ta on kirjutanud muusikalisi komöödiaid, ballete, kolm sümfoonilist poeemi („Sheykh Sanan”, 1982, „Sabuhi”, 1983, „Azi Aslanov”, 1984), Səməd Vurğunile pühendatud kantaadi (1976), filmi- („Ma hakkan tantsima”, 1962, „Romeo, minu naaber”, 1963, „Mustlasneiu”, 1966) ja teatrimuusikat ning rohkem kui 150 laulu („Minu Aserbaidžaan”, „Kevad saabub”, „Mu kallim”, „Bakuu”, „Leyla”).

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Töid

muusikalised komöödiad

  • Romeo, minu naaber (Romeo mənim qonşumdur, 1960, e. l. 1962 Estonias)
  • Kuuba, mu arm! (Mənim məhəbbətim – Kuba, 1964, e. l. 1966 Vanemuises)
  • Ära peida naeratust (1969)
  • Ema, ma võtan naise (Ana, mən evlənirəm, 1976)
  • Neljas selgroolüli, ehk, Kelm vastu tahtmist (Dördüncü fəqərə, Martti Larni samanimelise romaani alusel)
  • Siin ja seal (Ordan-burdan, 1985, Üzeyir Hacıbәyovi sajandaks juubeliks)

balletid

  • Jalli (Yallı, 1969, koreograafiline miniatüür)
  • Lesgiinitar (Ləzgihəngi, 1969, koreograafiline miniatüür)
  • Aserbaidžaani süit (Azərbaycan süitası, 1972, koreograafiline miniatüür)
  • Kolm revolutsiooni (Üç inqilab, 1973)
  • Leek (Alov, 1976, külalisetendused Tunises, Marrakechis, Pariis ja Havannas)
  • Urija (Uriya, 1978)

EE 3, 1988; muudetud 2015