Əbdürrəhim bəy Haqverdiyev (venepäraselt Abdurragimbek Ahverdov; 28. V 1870 Şuşa – 12. ΧΙI 1933 Bakuu), Aserbaidžaani näitekirjanik ja lavastaja, Aserbaidžaani teeneline kunstitegelane (1928).

Õppis 1881–90 Şuşas ja Thbilisis reaalkoolis, 1891–99 Peterburi raudteeinseneride instituudis ja vabakuulajana Peterburi ülikoolis. Aastast 1899 oli aktiivne Şuşa, Bakuu ja Agdami kultuurielus. Juhatas 1899–1900 Şuşa teatritruppi, seejärel aastani 1904 kutselist teatritruppi Bakuus (lavastas Vəzirovi ja Axundovi näidendeid). Aserbaidžaani esimese ooperi esmalavastuse dirigent (Hacıbәyovi „Leili ja Medžnun”, 1908). Valiti 1905 Jelizavetpoli kubermangust Venemaa riigiduumasse. 1919 määrati Aserbaidžaani vabariigi esindajaks Mägilaste vabariigis, seejärel Armeenias (teda peetakse Aserbaidžaani esimeseks diplomaadiks). Oli Nõukogude võimu ajal hariduse rahvakomissariaadis kunstide osakonna juhataja, Aserbaidžaani uurimise seltsi esimees ja Bakuu ülikooli õppejõud.

Kirjutas ja lavastas ühiskonnakriitilisi näidendeid, milles naeruvääristas Vene ja Aserbaidžaani aadelkonna mahajäämust („Purustatud kodupesa”, 1896; „Õnnetu noormees”, 1900) ja mõistis hukka despotismi („Aga Muhhammed-šahh Kadžar”, 1907). Kujutanud ka satiirilisi jutustusi („Kirjad põrgust”, „Minu maralid” jt tsüklid), need ilmusid ajakirjas Molla Näsräddin. Nõukogude ajal kirjutatud näidendites näitab vana korra purunemist ja paljastab mineviku igandeid ühiskonnas. Haqverdiyevi näidendeid on mängitud paljudes Aserbaidžaani teatrites, sh Aserbaidžaani draamateatris.

Kirjutas lühikese ülevaate Aserbaidžaani teatri arengust (1924). Tõlkis aserbaidžaani keelde Lääne-Euroopa (Shakespeare'i, Schilleri, Voltaire, Zola jt) ja Vene (Gorki, Tšehhovi, Korolenko) kirjanike teoseid.

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Haqverdiyevi nime kandis Agdami riiklik draamateater.

EE 3, 1988; muudetud 2015