heebrea keel, semi keelte looderühma (kaanani rühma) keel. Eristatakse heebrea keele kolme arenemisjärku: muinasheebrea keel, milles on kirjutatud suur osa Vanast Testamendist, talmudiheebrea keel, milles on kirjutatud talmud ja rohkesti muud juutide teoloogilist ning õpetlikku kirjandust, ja uusheebrea keel, mida hakati kasutama keskajal. Kõnekeelena hääbus heebrea keel esimestel sajanditel peale Kristust. 19. sajandi lõpus hakati heebrea keelt tavakeeleks velmama, ühtlasi rikastati teda heebrea keele enese ja aramea keele elementidest tuletatud uusmoodustistega ning rahvusvaheliste sõnadega. Heebrea keelee seda arenemiskuju nimetatakse ivriidiks, see on Iisraelis rahvus- ja ametikeel.

Vaata ka seotud artikleid

• juudid
• semi keeled

EE 3, 1988