Heinsalu, Ülo

Ülo Heinsalu

Ülo Heinsalu (23. IX 1928 Uue-Kariste vald, Pärnumaa – 27. I 1994 Tallinn), geoloog ja looduskaitsetegelane, geoloogiakandidaat (1959). Taluniku ja kooliõpetaja poeg. Lõpetas 1952 Tartu Riikliku Ülikooli. Oli 1952–54 Kasahstanis Karagandõ Geoloogia Valitsuses geoloog, 1954–94 Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudi teadur. Uurinud põhiliselt Eesti karsti ning sellega seoses ka allikaid, sufosiooninähtusi, kivimite lõhelisust ning tektooniliste rikete vööndeid. Kirjeldanud üksikasjalikult Eesti koopaid ja avaldanud sellekohast andmestikku. Tema algatusel alustati 1981 Tuhala karstialal Sulu talus Nõiakaevu lähedal pikaajalisi karstivaatlusi. Viimastel eluaastatel korraldas eluta loodusmälestiste kaitset ning koostas Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi. Ligi 90 teadustrükist, üle 60 aimekirjutise. Oli 1988–94 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni aseesimees ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjoni juhatuse liige.

Töid

Ülo Heinsalu mälestusmärk Tuhala maastikukaitsealal

• Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s (1977)
• Eesti NSV koopad (1987)
• Allikad vanemas eesti kirjanduses (kuni 1940. aastani). – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, IX (1993)

Seotud artiklid

• Tuhala maastikukaitseala

Kirjandus

• Ülo Heinsalu 23. 09. 1928 – 27. 01. 1994. – Eesti Loodus (1994) 4, lk 128; (1994) 5, lk 148, 159
• Eesti geoloogia: biograafiline teatmik, Tallinn, 1995, lk 29–30
• E. Pirrus. Ülo Heinsalu tähtsamad trükitööd. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, XI. Tallinn, 1995, lk 209–211