Kristaps Helmanis (Christophor H e l l m a n n; 3. VI 1848 Tērvete vald, Kuramaa – 10. III 1892 Peterburi), läti päritolu loomaarstiteadlane, veterinaariamagister (1879). Lõpetas 1877 Tartu Veterinaariainstituudi. Oli 1872–77 samas apteegilaborant ja 1877–79 kliinikuassistent, 1879–91 Peterburis ratsapolgu loomaarst. Viibis 1886 ja 1888 valitsuse ülesandel Pariisis Pasteuri laboratooriumis, rajas 1886 Peterburi maailma teise Pasteuri-jaama. Osales samas Keiserliku Eksperimentaalmeditsiiniinstituudi (asutatud 1890) rajamises ja oli 1891–92 instituudi episotoloogiaosakonna esimene juhataja. Leiutas 1890 Robert Kochist sõltumatult tuberkuliini. 1891 leiutasid Helmanis Peterburis ja Otto Kalniņš (K a l n i n g; 1856–91) Tartus (samal ajal ning teineteisest sõltumatult) malleiini. Helmanis uuris metsloomadel marutõbe ja tegi kindlaks, et selle tekitaja peitub ajus ja süljes. Uuris ka selgroogsete spermatogeneesi.

Töid

• Action du virus rabique... – Annales de l'Institut Pasteur 2, 1889
• О свойствах туберкулина, полученного из туберкулезных бацилл, выращенных на картофеле. – Архив ветеринарных наук 1, 1892

Kirjandus

• E. Dārziņš. Zemmers, Kalniņš, Heimanis. Riia, 1934
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide, Tallinn, 2000, lk 368

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (E. Ernits)