horisondilised koordinaadid (ingl horizontal coordinates, vn системы деления горизонта), mereastronoomias kasutatavad taevaskera sfäärkoordinaadid – taevakeha kõrgus ja taevakeha asimuut (pearingideks on tõeline horisont ja vaatleja meridiaan). Kõrgus h on taevakeha suuna ja horisondi tasandi vaheline nurk, mis ülalpool horisonti on positiivne (0–90°), allpool negatiivne. Kõrguse asemel kasutatakse ka seniitkaugust z = 90° – h. Asimuut A on taevakeha läbiv vertikaali tasandi ja vaatleja meridiaani tasandi vaheline nurk. Mereastronoomias kasutatakse täisringasimuuti, mida loetakse põhjapunktist ida poole (0–360°), poolring- ehk astronoomilist asimuuti, mida loetakse põhjapoolkeral põhjapunktist ja lõunapoolkeral lõunapunktist ida ja lääne poole (0–180°, näiteks S75E), ja veerandringasimuuti, mida loetakse põhja- või lõunapunktist ida või lääne poole (0–90° näiteks 75SE).

MerLe, 1996