Härms, Mihkel
Mihkel Härms (8. II 1874 Vanaküla küla, Vana-Koiola vald – 20. IX 1941 Tartu), ornitoloog, iseõppija; taluniku poeg. Oli 1890. aastatel Hellenurmes Middendorffide linnukogu hooldaja. Osales linnu-uurimisreisidel Matsalu lahel (1897), Kuramaal (1898), Loode-Eestis ja Pakri saartel (1898), Arhangelski kubermangus (1899, selle reisi tulemusena ilmus tema esimene linnu-uurimistrükis), Taga-Kaspias, Turkestanis ja Ida-Pärsias (1900–01). Oli 1922 Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi ajutine korraldaja ja 1923–33 konservaator; rajas muuseumi Eesti lindude kollektsiooni, koostas Eesti lindude süstemaatilise nimestiku. Propageeris lindude rõngastamist ja hääle järgi tundmaõppimist, juhendas Loodusuurijate Seltsi linnu-uurijaid. Korraldas lindude kaitset (osales 1925 Luksemburgis toimunud rahvusvahelisel linnukaitsekongressil), oli 1926–30 rahvusvahelises ornitoloogilises komitees Eesti esindaja. Koguteose "Eesti. Maa, rahvas, kultuur" (1926) autoreid. Härms oli esimene eestlasest kutseline ornitoloog.
Töid
- Eesti linnustik (1927)
- Kodumaa kullilised (1935)
Organisatsiooniline kuuluvus
- 1922 Loodusuurijate Seltsi zooloogiaosakonna abiesimees
- 1922 Loodusuurijate Sletsi looduskaitsekomisjoni juhatuse liige
- 1922 Eesti Kalandusseltsi juhatuse liige
- 1928 Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimistoimkonna liige
Kirjandus
- E. Kumari. Mälestusi Mihkel Härmsist teadlasena ja inimesena. – Eesti Loodus 1, 1963
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000, lk 409–410
EE 14, 2000; ETBL 2000 (K. Martinson)