İbrahimov, Mirzə

Mirzə İbrahimov [mirzä] (venepäraselt Mirza Ibragimov; 28. Χ 1911 Särab, Iraan – 17. XII 1993 Bakuu), Aserbaidžaani kirjanik ja ühiskonnategelane, Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia akadeemik (1945), Aserbaidžaani rahvakirjanik (1961), sotsialistliku töö kangelane (1981). NLKP liige (1930).

Lõpetas 1931 naftatööstustehnikumi, 1933 Aserbaidžaani riiklikud ettevalmistuskursused ja 1937 aspirantuuri Leningradis Idamaade uuringute instituudis (1941 teaduste kandidaat).

Töötas 1937–42 Aserbaidžaani rahvakomissaride nõukogu kunstiasjade osakonna juhatajana, oli 1942–47 Aserbaidžaani haridusminister, 1947–50 Aserbaidžaani ministrite nõukogu esimehe asetäitja, 1954–58 Aserbaidžaani NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, 1958–59 Aserbaidžaani NSV Ülemnõukogu esimees. Võitles aserbaidžaani keele kasutamise eest ametlikus asjaajamises ja kultuurielus. Tema algatusel muudeti Aserbaidžaani NSV põhiseadust, millega aserbaidžaani keelele anti riigikeele staatus.

Aastast 1959 tegutses kirjanikuna. 1965–76 Aserbaidžaani NSV Kirjanike Liidu I sekretär, 1948–54 ja 1981–86 juhatuse esimees.

Avaldanud näidendeid klassivõitlusest Aserbaidžaani külas („Həyat”, lavastatud 1935), Hispaania kodusõjast („Madriid”, 1938), hiljem komöödiad „Külatüdruk” („Kəndçi qızı”, 1962) ja „Hea inimene” „Yaxşı adam”, 1965), romaane aserbaidžaanide elust Iraanis („Saabub päev”, „Gələcək üçün”, 1948, NSV Liidu riiklik preemia 1951, e. k 1952), sõjajärgsest kolhoosikülast („Suur tugi”, „Böyük dayaq”, 1957) ning Nəriman Nərimanovi elust ja revolutsioonilisest tegevusest („Pərvanə”, 1969–70). 

Kirjutanud käsitlusi Aserbaidžaani kultuuri suurkujudest („Suur demokraat” (Molla Nəsrəddinist), „Suur poeet Sabir” jmt) ja publitsistikat, tõlkinud inglise (Shakespeare'i „Kuningas Lear”, „Kaheteistkümnes öö”) ja vene (Tšehhovi „Kolm õde”, Tšernõševski „Mida teha?”) keelest.

NSV Liidu Ülemnõukogu I–V, VII–VIII ja X–XI koosseisu saadik ja 1989–91 NSV Liidu rahvasaadik.

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Kirjandus

EE 3, 1988; muudetud 2015