Iraan

Pindala 1 648 195 km2
Rahvaarv     69 443 000 (2006)
Pealinn Teheran (Tehran, 7 160 100, eeslinnadega 12 183 700 el.)
Haldusjaotus   31 provintsi
Riigikeel        pärsia (farsi) keel
Rahaühik       Iraani riaal (IRR)
Riigitähised  IRN, IR
Iraan (UNESCO maailmapärand; EE15)
Tchogha Zanbil (1979)
Persepolis (1979)
Šahhi väljak (Meidan Emām ehk Meidan-Shah Eşfahānis; 1979)
Takht-e Soleymāni varemed (2003)
Pasargadae (2004)
Bām ja selle ümbruse kultuurmaastik (2004)
Solţānīyeh (2005)
Bīsotūn (2006)

Iraan, Iraani Islamivabariik (pärsia Īrān, Jomhūrīye Eslāmī-ye Īrān), riik Aasias Kesk-Idas, Kaspia mere ja India ookeani vahel. Piir (5440 km) Iraagi (1458 km), Türgi (499 km), Armeenia (35 km), Aserbaidžaani (611 km, sellest Nahhitševani autonoomse vabariigiga 179 km), Türkmenistani (922 km), Afganistani (936 km) ja Pakistaniga (909 km); rannajoone pikkus edelas (Pärsia lahes) ja lõunas (Hormuze väinas ja Omaani lahes) 2440 km, põhjas (Kaspia meres) 740 km.

ÜRO (1945) asutajaliige.

Loodus

Asub Iraani kiltmaal (Damāvand 5610 m). Kuiv mandriline kliima, peamiselt liiva- ja soolakõrb ning stepp.

Loe täiendavalt Iraani loodusest

Rahvastik

51% rahvastikust pärslased, ka aserbaidžaane ja kurde; 89% šiiidid, 9% sunniidid.

Loe täiendavalt Iraani rahvastikust

Majandus

Kasvatatakse nisu, otra, riisi, kartulit, suhkrupeeti ja roogu, köögi- ja puuvilja. Karjakasvatus. Toodetakse naftat, maagaasi, kivisütt, raua-, vase-, tsingi- ja kroomimaaki. Naftatöötlus, tekstiili- (sh vaibad), elektrotehnika- ja masinatööstus. Väljavedu: 86% nafta ja naftasaadused; vaibad, puuvili, rõivad.

Loe täiendavalt Iraani majandusest

Ajalugu

Iraan on indoeuroopa rahvaste ürgkodumaa ja vanimaid maaviljeluse koldeid. Esimesed riigid Iraani alal olid Eelam (III aastatuhat – I aastatuhande keskpaik eKr) ja Meedia (8.–6. sajand eKr). Ahhemeniidide ajal (6.–4. sajand eKr) oli Iraan vanaaja võimsaimaid riike. Pärast Aleksander Suure vallutusi (334–330 eKr) Iraan helleniseerus. Iraani pärimusliku ühiskonnakorralduse, mis põhines zoroastrismil, taastasid Aršakiidid ja Sassaniidid. 8. sajandil sai Iraan Kalifaadi osaks ja ta islamiseeriti. 15. sajandi lõpul rajati Safaviidide riik. 19. sajandil sattus Iraan üha süvenevasse sõltuvusse Euroopa riikidest. 1906 kehtestati põhiseadus. 1941 sürjutasid liitlased võimult Saksa-meelse Reza-šahh Pahlavi (1878–1944); 1949 hoiti USA abiga ära Iraani NSV Liidu mõjusfääri sattumine. 1950. aastatel natsionaliseeriti naftatööstus, sellest saadav tulu tegi võimalikuks 1960.–70. aastate majandusreformid, kuid rahulolematus šahh Muhammad Reza Pahlavi (1919–80) isikuvõimuga ajendas 1979. aasta islamirevolutsiooni ja Iraani muutmise islamivabariigiks, mida juhivad šiiitlikud vaimulikud. 1980–88 toimus Iraani-Iraagi sõda, 1989–2005 olid võimul reformimeelsed presidendid, 2005–13 äärmuslik islamist Mahmoud Ahmadinejad (s 1956). 2013 valiti presidendiks reformimeelne Hassan Rowhani.

Loe täiendavalt Iraani ajaloost

Iraan ja Eesti

Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 18. VIII 1992. NSV Liidu visiidi raames külastasid šahh Mohammad Reza Pahlavi ja šahhinna Farah 13.–15. IX 1972 Tallinna.

Vaata ka seotud artikleid

VE, 2006; muudetud 2013