Ilumetsa meteoriidikraatrid

Kaali (A) ja Ilumetsa Põrguhaua (B) kraater. 1 – Siluri rikkumata lasumusega dolomiit; 2 – purustatud ja lõhederohke dolomiit; 3 – dolomiidijahu; 4 – moreeniga segitambitud dolomiitbretša; 5 – moreen; 6 – turvas ja sapropeel; 7 – vesi; 8 – Devoni liivakivi; 9 – purustatud ja segitambitud liivakivi; 10 – liustikujõe liiv; 11 – sama moreeni läätsede ja pesadega

Ilumetsa meteoriidikraatrid, Põlvamaal Ilumetsa raudteepeatusest (Veriora ja Orava vahel) 2 km lõunas umbes 6600 aastat tagasi langenud meteoriidi tekitatud kraatrite rühm: Põrguhaud (Ø 80, sügavus 12,5 m), Sügavhaud (Ø 50, sügavus 4,5 m) ja Kuradihaud (Ø 24, sügavus 1 m).

Võimalike meteoriidikraatritena on uuritud 5 lohkvormi, millest kaks – Põrguhaud ja Sügavhaud – on vaieldamatult meteoriitse tekkega löögi-plahvatuskraatrid. Ilumetsa meteoriidikraatrid avastas 1938 Rudolf Hallik, neid on põhjalikult uurinud Ago Aaloe 1960–63. Põrguhaua ümber on tehtud raietöid, kraater on vaatluseks avatud ja kohaldatud turistide jaoks, Sügavhauda säilitatakse looduslikul kujul.

Mõlemad kraatrid on üksikobjektina looduskaitse all. Põrguhaua lähistel on meteoriitikapaviljon.

Ilumetsa meteoriidikraatrid on võetud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi.