meteoriit

meteoriit (< kr), planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puru­neb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidiisajuna.

Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks ehk sideriitideks (34%), kivimeteoriitideks ehk aeroliitideks (62%) ja segameteoriitideks ehk pallasiitideks (4%). Raudmeteoriidid sisaldavad peale raua 5–30% niklit. Kivimeteoriitide põhimassi moodus­tavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad paljudel juhtudel primaarse kosmilise aine tombukesi — kondreid. Segameteoriitide koostis on vahepealne.

Meteoriitidel on korrapäratu kuju, neil pole te­ravaid nurki, pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed — regmaglüptid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale (šreibersiiti, olhamiiti). Meteoriitides leiduvate radioaktiiv­sete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimal­dab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).

Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löö­gi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, neid ümbritseb tavaliselt ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel toimub plahvatus, selle ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri.

Aastas langeb maale umbes 1000 meteoriiti, neist leitakse 10–15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. Praegu on Maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidiikraatri või nen­de rühma, nende avastamine jätkub. Meteoriite nimetatakse langemispiirkonna järgi, näiteks Pilistvere kivimeteoriit jne. 

Meteoriitide uurimisega tegelev teadus on meteoriitika. 

Eesti leitud meteoriite