Harilik jõhvikas, õitsev ja viljunud võrse

Harilik jõhvikas õitseb

jõhvikas (Oxycoccus), igihaljaste kääbuspõõsaste perekond kanarbikuliste sugukonnast; 4 liiki: suureviljaline jõhvikas ehk suur jõhvikas (O. macrocarpus), harilik jõhvikas ehk kuremari (O. palustris), väikeseviljaline jõhvikas ehk väike jõhvikas (O. microcarpus) ja evolutsiooniliselt noor polüploidne jõhvikas (O. gigas). Harilik jõhvikas ja väikeseviljaline jõhvikas kasvavad põhjapoolkera tundra, metsatundra ja metsavööndi soodes, ka Eestis; polüploidne jõhvikas kas­vab Taani, Soome ja Poola soodes, suureviljaline jõhvikas Põhja-Ameerikas Suure järvistu ja Hudsoni lahe ümbruses. Jõhvikas on igihaljas taim, kes paljuneb peamiselt vegetatiivselt, harva seemnetega. Lehed nahkjad, pikad roomavad varred lühikeste tõusvate varrekestega, pika õierao otsas kasvav roosakas tagasiväändunud kroonlehtedega õis meenutab kure pead (sellest rahvapärane nimetus kuremari). Vili on punane, palju väikesi seemneid sisaldav mari, mis säilib hästi. Jõhvikale on ise­loomulik suur muutlikkus, millest tuleneb liigisiseste vormide rohkus. Põhja-Ameerikas on suureviljalist jõhvikat looduslike vormide valiku teel kultuuristatud. Esimesed sordid ('Howes', 'Early Black', 'Centennial') saadi 19. sajandi II poolel. Tänapäeval viljeldakse umbes 130 jõhvikasorti, tuntuimad on 'Early Black', 'Howes', 'McFarlin' ja 'Scarles'. Esimese suureviljalise jõhvika istanduse rajas Henry Hall 1816. aastal Põhja-Ameerikas Codi neemel. USA-s kasvatatakse suureviljalist jõhvikat umbes 9000 ha-l, aastas saadakse umbes 130 000 t marju, keskmine hektarisaak on tõusnud 1,6 tonnist (1900. aastal) 15 tonnini (1981. aastal). Suureviljalist jõhvikat kasvatatakse ka Kanadas, Hollandis, Poolas, Valgevenes, Leedus, Lätis jm. Istandike iga on 100 aastat ja enam. Eestis sobivad koduaias kasvatamiseks varajased sordid ('Early Black', 'Stankavich', 'Beaver', 'Ben Lear'). Külmal suvel valmivad marjad ainult kile all. Maailma esimesed hariliku jõhvika sordid – 'Virusaare', 'Kuresoo', 'Soontagana', 'Maima' ja 'Nigula' – areta­sid 1960.aastail Juta ja Henn Vilbaste. Hariliku jõhvika sorte kasvatatakse ammendatud freesturbaväljadel. Algul rajati jõhvikaistandus külvates, hiljem on kasutatud selekteeritud sortide pistikuid. 1980. aastail oli jõhvikaistandike pindala Eestis 275 ha. Harilikku jõhvikat kasvatatakse ka Venemaal Pihkva oblastis ja Kostroma metsakatsejaamas, Lätis jm. Keskmine hektarisaak on 1,5 t. Harilikku jõhvikat võib kasvatada ka koduaias freesturbal.

VE, 2006: EME 1, 2008 (T. Paal)