Jakob Johnson [ jo:nson] (kirikukirjades ka Jakob J u h a n s o n, J o h a n s o n; 8. V 1806 Tusti karjamõis, Viljandi kihelkond – 1. IV 1865 Peterburi), esimene eesti rahvusest põllumajandusteadlane, dr. phil. (1840, Jena), agronoomiamagister (1841, Peterburi). Lõpetas 1833 Tartu ülikooli majanduse erialal. Töötas 1834–41 Kuramaal maamõõtja ja maahindajana ning aastast 1841 Peterburis, kus oli Vaba Majandusühingu aktiivseimaid liikmeid ja 1844–64 põllumajandusajakirja Mittheilungen der Kaiserlichen freien ökonomischen Gesellschaft zu St. Petersbourg toimetaja. Talle kuulus 1850. aastail Peterburis ka trükikoda. Töötas aastast 1845 ühtlasi Venemaa riigimaade ministeeriumis. Oli mitme Vene ja välismaa teadusorganisatsiooni liige. Avaldanud raamatuid ja artikleid tõhusa maaviljeluse ja maakorralduse kohta. Mõjutanud Carl Robert Jakobsoni põllumajanduslikke vaateid. Elu lõpul kuulus Peterburi patriootide hulka. Mälestuskivi Tustil (aastast 1986).

Töid

• Grundsätze der Veranschlagung landwirtschaftlicher Grundstücke (1839, Miitavi, vene keeles 1840, ²1862, Peterburi)
• Versuch einer Anleitung zur Kenntnis und Behandlung der Düngemittel (1839, Miitavi ja Leipzig, ²1841)
• Von der Nahrung der Culturpflanzen (1844)
• Сочинение Якоба Йонсона (1846, ²1862)
• Beitrag zur Kenntniss der wirtschaftlichen Verhältnisse der Insel Oesel (1850)

Kirjandus

• J. Kuum. Esimene eesti põllumajandusteadlane Jakob Johnson. – Eesti Põllumajanduse Muuseumi teaduslike tööde kogumik III, Tartu,1976
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000, lk 466

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (J. Kuum)