Jõgeva
 |  |
 |
| Jõgeva linna üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 6322 |
| Pindala (2011) | 3,86 km2 |
| Linna õigused | 1938 |
| Linnapea | Aare Olgo |
| Maakond | Jõgevamaa |
Jõgeva, linn ja samanimelise maakonna ning valla keskus.
Asub Vooremaa loodeosas lainjal moreenitasandikul Pedja jõe keskjooksul, Tallinna–Tartu raudtee ning Põltsamaa–Mustvee ja Piibe maantee ääres.
Linnas on maa-, linna-, ja vallavalitsus, maakohus, maa-arhiiv, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsiooniameti teenistus, Jõgevamaa päästeosakond ja päästekomando.
 Malelaud Jõgeva kesklinnas |  Hea Linna Vaimu kuju Jõgeva kultuurikeskuse ees |
Rahvastik
Jõgeva linna 70. sünnipäev 2008. aastal
| Jõgeva linna elanike arv | |
| 1922 | 914 |
| 1929 | 1396 |
| 1934 | 1558 |
| 1939 | 1594 |
| 1959 | 2496 |
| 1965 | 2537 |
| 1970 | 3643 |
| 1976 | 4990 |
| 1980 | 5878 |
| 1985 | 6557 |
| 1988 | 7001 |
| 2000 | 6420 |
| 2003 | 6410 |
| 2006 | 6349 |
| 2008 | 6327 |
| 2010 | 6322 |
| Jõgeva elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 7035 | 1812 | 26 | 4577 | 65 | 646 | 9 |
| 2000 | 6420 | 1444 | 22 | 4159 | 65 | 817 | 13 |
| 2010 | 6322 | 941 | 15 | 4426 | 70 | 955 | 15 |
Majandus ja transport
| Jõgeva töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 388 | 85 |
| Töötlev tööstus | 580 | 447 |
| Energia- ja veevarustus | 44 | 75 |
| Ehitus | 784 | 217 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 356 | 476 |
| Hotellid ja restoranid | 48 | 53 |
| Veondus, laondus ja side | 300 | 179 |
| Rahandus | 80 | 35 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 36 | 150 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 272 | 290 |
| Haridus | 288 | 223 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 284 | 211 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 512 | 93 |
| Töötajaid kokku | 3972 | 2548 |
Suurima osa tööandjaist Jõgeval moodustavad kaubandus- ja teenindusettevõtted. Võrdlemisi palju on ka ehitus-, veondus-, laondus- ja metsamajandusettevõtteid. Tööstusettevõtteist on linnas puidutöötlemise ettevõtteid, neist suuremad on AS Puit-Profiil (liimpuidust akna- ja uksedetailid; 2009. aasta müügitulu 64 miljonit ja käive 5 miljonit krooni, töötajaid 50) ja AS Valmeco (freesprussmajad, ehitusmaterjali müük; müügitulu 70 miljonit ja kasum 1,5 miljonit krooni) ning ekstiiltoodete valmistamise ja toiduainete tootmise ettevõtteid.
Haridus, kultuur ja sport
Jõgeva muusikakooli mälestustahvel
Jõgeva Gümnaasium (2002/03. õa 963, 2009/10. õa 669 õpilast), Jõgeva Ühisgümnaasium (2002/03. õa 683, 2009/10. õa 497 õpilast), täiskasvanute keskkool, kunsti- ja muusikakool, kaks lasteaeda, kultuurikeskus, haigla, linnaraamatukogu, noortekeskus ja spordikeskus (Virtus, Kesk-Eesti suurimaid). Tegutsevad luteri ja baptisti kogudus. Jõgeval on sündinud Betti Alver, tema sünnimajas asub muuseum. Jõgevalt mõni kilomeeter kagus on Mustallika looduskaitseala.
 Jõgeva kergejõustikustaadion (2006) |  Betti Alveri muuseum |
Linnaehitus
Jõgeva (2003)
Linna poolitab raudtee, millest itta jääb vanem osa, kus on valdavad väikeelamukvartalid. Kesklinn paikneb raudteejaamast läänes Pargi ja Rohu tänava vahelisel maa-alal Estakaadi tänavast Põiktänavani.
1950. aastail hoogustus linnas ehitustegevus, valmisid raudteejaama hoone, haldushoone, kultuurimaja jmt ühiskondlikku ehitist.
Alates 1960. aastatest on linna kerkinud hulk teenindushooneid ja suurelamuid (Pae tänav ja Tähe-Rohu kvartal).
1980. aastail ehitati sidemaja, kaubanduskeskus (arhitekt Arvi Aasmaa, 1983) ja haigla (arhitekt Ilmar Puumets, 1983).
Ajalugu
1930. aastal valminud Jõgeva jaamahoone
Jõgevat on esimest korda mainitud 1599 Poola revisjonikirjas (Jagiwa), kui sealsele maa-alale rajati riigimõis; 1795 hakati kasutama saksapärast nime Laisholm (’Laiuse saar’). Asula tekkis pärast Jõgeva riigimõisa järgi nimetatud raudteejaama rajamist (1876), suurenes siis, kui mõis hakkas müüma ehituskrunte (1903), ning kujunes Põhja-Tartumaa majandus- ja kultuurikeskuseks (1907 asutati saeveski, 1910 ühismeierei, 1913 haridusselts).
Aleviks sai Jõgeva 1919, linnaks 1938. Teises maailmasõjas hävis 60% Jõgeva hoonestikust, Saksa okupatsioon kestis 23. VIII 1941 – 20. IX 1944. 1949 sai Jõgeva maakonnalinnaks, 1950 rajoonikeskuseks.
Kirjandus
- Ajalooline Jõgeva. Jõgeva, 2000
EE 12, 2003; Jõgevamaa, 2009; muudetud 2011
