alev

18. sajandiks tekkinud Eesti alevid
Helme
Kavastu
Keila
Kirumpää
Koluvere
Kuressaare
Laiuse
Lihula
Otepää
Pirita
Põltsamaa
Valga
Vastseliina
Viru-Nigula

alev, linnast väiksem asustusüksushaldusüksusena Eestis nüüdisajal kas vald (alevvald) või valla koosseisus vallasisene alev. 2013 oli Eestis 12 alevit, millest 5 on alevvallad ja 7 vallasisesed alevid.

Alevid tekkisid juba feodalismi ajal peamiselt linnuste ja kloostrite juurde kaubandus- ja käsitöökeskustena. Juba 16. sajandil oli Eestis 14 alevit, 1917–27 sai aleviks 20 asulat. Aleveid muudeti edaspidi linnadeks. 1934 toimunud rahvaloenduse andmeil oli Eestis 15 alevit, mis 1938. aastal alevite kaotamise seaduse tagajärjel muudeti linnadeks (v.a Võõpsu, mis muudeti alevikuks).

Uuesti võeti alevid kasutusele 1945. aastal, mil neid oli 18 (1945–61 eristati Eestis linnatüüpi, töölis- ja kuurortaleveid). NSV Liidus (sh Eesti NSV-s) olid alevid ühtlasi omavalitsuslikud haldusüksused (elanikke pidi olema vähemalt 2000), asulatena kuulusid nad linnaliste asulate kategooriasse, nende elanikud loeti linnarahvastiku hulka. 1985 aastal oli Eesti NSV-s 24 alevit. 1948–61 sai Eestis aleviks 14 ja 1971–91 4 asulat.

Üldse oli Eestis aastast 1917 alevi õiguse omandanud 56 asulast 2003. aastaks 35 saanud linnaks, 7 linnaosaks ning 6 alevikuks (sh 1938–79 linn olnud Mustla). Pärast 2003. aastat on alevi staatuse saanud 2005. aastal Järva-Jaani, 2008 Kiili ja 2011 Paikuse.

Et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ei näe alevit kui omavalitsuslikku haldusüksust ette, muutusid 1993. aasta teisel poolel 11 alevit (peale tabelis loetletute ka tollased alevid Tamsalu ja Võsu) halduslikult vallaks, tekkisid nn alevvallad.

 

Eesti NSV alevid (1985)
Abja-Paluoja 1945
Aegviidu 1945
Järva-Jaani 1945
Järvakandi 1945
Kehra 1945
Kohila 1945
Lavassaare 1949
Lihula 1945
Loksa 1948
Märjamaa 1945
Narva-Jõesuu 1945
Nuia 1945
Põlva 1961
Pärnu-Jaagupi 1945
Püssi 1954
Rapla 1945
Räpina 1945
Saue 1960
Tamsalu 1954
Tootsi 1949
Viivikonna 1950
Võhma 1945
Võsu 1971
Vändra 1945
Alevid (2013)
  Pindala (km2) Elanike arv (2003)
Alevvallad
Aegviidu 11,97 933
Järvakandi 4,83 1493
Kohtla-Nõmme 4,64 1115
Tootsi 1,76 1031
Vändra 3,28 2593
Kokku 34,48 7719
Vallasisesed alevid
Järva-Jaani 3,20  10691
Kiili 7,20  9541
Kohila 3,48 3377
Lavassaare 8,00 554
Märjamaa 4,05 3074
Paikuse 7,14  20381
Pärnu-Jaagupi 6,19 1349
Kokku 13,72 7800
12000. aasta rahvaloenduse andmed    

  

Kohila

Vändra (umbes 1920. aastad)

Märjamaa (esiplaanil meierei peahoone; 1935)

EE 1, 1985; EE 12, 2003; muudetud 2013