Kägi, Eduard

Eduard Kägi (23. III 1899 Kunda-Malla vald, Virumaa – 4. IV 1997 Göteborg), matemaatik, meteoroloog ja merenduspedagoog, dr. rer. nat. (1939, Hamburgi ülikool). Lõpetas 1920 Petrogradis Laevastiku Juhtiva Koosseisu Kooli ja 1927 matemaatikuna Tartu Ülikooli. Töötas aastast 1924 Tallinna merekoolis õpetajana ja aastast 1941 direktorina. Siirdus 1944 Rootsi, kus töötas 1944–46 Göteborgi meremuuseumis arhivaarina, 1946–54 Torlanda aeroloogiajaama juhatajana ning 1957–61 Karlskrona mereväe- ja 1961–70 Göteborgi merekoolis. Õppis 1966–69 Lundi ülikoolis ja Göteborgis Svenska Religions-Vetenskapliga Institutetis usuteadust (õpetajaks ordineeriti 1970, teoloogiakandidaadi kraadi omandas 1973 Göteborgi ülikoolis). Töötas aastani 1987 Saksamaa Liitvabariigis kirikuõpetajana. Avaldanud (eesti, saksa ja rootsi keeles) artikleid ja raamatuid meteoroloogia, merenduse ja mõnelt teiselt alalt ning merekoolide õpikuid (Eestis on olnud kasutusel „Astronoomia merekoolidele”, 1934, ning „Meteoroloogia ja okeanograafia merekoolidele”, 1933). Kirjutanud ka mälestusi („Eluraamat”, 1992).

Tema poeg Rein Kägi (31. VIII 1951 Göteborg) on kaugsõidukapten (1985); pidanud 1990. aastail loenguid Tallinna merekoolis. 

Kirjandus

  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad. Stockholm, 1984
  • K. Veem. Eesti Vaba Rahvakirik. Stockholm, 1988, 1990
  • J. Helberg. 100 aastat Eduard Kägi sünnist. – Rahvuslik Kontakt 1999, 1

 

Välislingid

MerLe, 1996; EE 14, 2000; ETeadBL, 2005; muudetud 2011