Kõpu poolsaar

Kõpu tuletorn on rajatud Kõpu kõrgustiku kõrgeimasse kohta Tornimäele

Kõpu poolsaar, (vanadel merekaartidel Dagerort) asub Hiiumaa lääneosas; pikkus kuni 21, laius 7,3 km, lõpeb Ristna neemega. Lõunaranda liigestavad Kaleste, Kiduspe ja Mardihansu laht, põhjas on suurim Luidja laht. Sealsel lavajal astanguliste nõlvadega Kõpu kõrgustikul paiknev Tornimägi (68 m) on Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht. Poolsaar on Hiiumaa vanim osa (tekkelt mandrijääkuhjatis, hakkas maismaastuma rohkem kui 10 200 aastat tagasi Balti jääpaisjärvest ja oli umbes 7000 aastat saar, kuni liitus Limneamere II staadiumis vahepeal merest kerkinud Hiiumaaga), seal on välja kujunenud Läänemere idapiirkonna kõige täielikum ja ainulaadsem rannamoodustiste kooslus (astangud, rannavallid, luited). Hilisemaid rannavallistikke on Kalanas ja Suurepsis, luiteid Kalanas, Kalestes, Ristnas, põhjarannas Tõnupsis, kõrgustikust edelas (Korbimäed) jm. Leidub ka rändrahne. Suuremat osa poolsaart katab männi- ja kuusemets; mereline kliima võimaldab kasvada ka jugapuul, luuderohul jmt atlantilisel taimel. Poolsaare külades on suvekuudel rohkesti suvitajaid, areneb puhkemajandus. Poolsaarel on Kõpu ja Ristna tuletorn. Varem, Lehtma sadama valmimiseni, oli eriti talvekuudel suur tähtsus suhteliselt jäävabal Kalana kalasadamal.

Kõpu poolsaarel on Kõpu looduskaitseala ja Rattagu looduskaitseala

Ülendi ja Kõpu vahelt on avastatud rohkem kui 10 kiviaja hülgeküttidele kuulunud hooajalist asulakohta ja Hiiumaa suurim kivikirstkalmete rühm.

Läänemere veetaseme muutused Kõpu poolsaarel hilisjääajal ja jääajajärgsel ajal

Kõpu poolsaarel Ristna neeme juures on kliburand

Kirjandus

  • R. Ratas. Heltermaa – Kärdla – Kõpu – Vaemla. Tallinn, 1984
  • Kõpu väärtused ja võimalused. Koostaja T. Leito. Tartu, 2002

EE 5, 1990; MerLe, 1996, EE 12, 2003; muudetud 2011