Karing, Peeter

Peeter Karing (7. III 1944 Paide), klimatoloog ning agrometeoroloog ja agrofüüsik, Tiia Karingu abikaasa, geograafiakandidaat (1973, Leningrad, Agrofüüsika Instituut), põllumajandusdoktor (1991, Leningrad).

Lõpetas 1967 meteoroloogia-klimatoloogia alal Tartu Riikliku Ülikooli. Täiendanud end oma erialal ja rahvusliku ilmateenistuse juhtimises Genfis (1993, 1994 ja 1999) ja Pekingis (1995). Töötanud 1967–91 Sakus Eesti agrometeoroloogia laboratooriumis (1976–79 vanemteadur, 1979–91 juhataja), olnud 1991–2001 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi direktor ja ühtlasi olnud 1994–95 Tartu Ülikooli külalisprofessor (keskkonnafüüsika ja geograafia instituudis, aastast 1993 professor), 2001–03 Eesti Mereakadeemia professor ja meteoroloogiaõppetooli juhataja, aastast 2003 Euroakadeemia professor ja prorektor.

Uurinud vee- ja energiavahetust Eesti kliimasüsteemis, põllukultuuride saagikust ja selle intensiivset reguleerimist, geograafilise maastiku mikrokliima kujunemist ja mikrokliimaalase informatsiooni kasutamist põllumajanduses, koostanud mitmeaastaste heintaimede agroklimaatilise atlase.

NSV Liidu Rahvamajandussaavutuste näituse hõbemedal (1978).

Töid

  • Raali abil koostatud Eesti NSV heintaimede agrokliima atlas (1980)
  • Õhutemperatuur Eestis (1992)
  • Manual of practical applications of micro-climate knowledge and information to agriculture (1996)
  • Classification of the climate of Estonia. – Estonia Geographical studies 9 [Toimetanud Tiia Kaare ja Jaan-Mati Punning.], 2004, lk 56–65
  • Fotosünteetiliselt aktiivse päikesekiirguse mesoklimaatiline muutlikkus Eestis. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 35. (2005)
  • Eesti kliimatingimuste sobivus rohumaaviljeluse edendamiseks. – Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine. I osa. (2006)

Organisatsiooniline kuuluvus

  • 1983–86 Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni Põllumajandusmeteoroloogia komisjoni mikrokliima töögrupi liige
  • 1991–93 Eesti meteoroloogia, hüdroloogia ja Keskkonnaseire nõukogu esimees Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi juures
  • 1992– 2001 Eesti Vabariigi alaline esindaja WMO juures
  • 1994–2001 Valitsustevaheline kliimamuutuste paneelis Eesti esindaja
  • 1995–2002 UNESCO Rahvusvahelise Hüdroloogiaprogrammi Eesti Rahvusliku Komitee liige
  • 2003– WMO ekspert hariduse ja täiendõppe alal 
  • 2003– Euroakadeemia nõukogu liige
  • 2005– Eesti Maaviljeluse Instituudi teadusnõukogu liige    

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000; muudetud 2011