Kastiilia
Kastiilia ( hisp Castilla), ajalooline piirkond Hispaania keskosas.
Hõlmab valdava osa Meseta kiltmaast, põhjas ulatub Kantaabria mägede juures Biskaia laheni. Põhja pool Kesk-Kordiljeere paikneb Vana-Kastiilia (Castilla la Vieja), mis hõlmab Castilla-Leóni idaosa: Ávila, Burgose, Valladolidi, Logroño (nüüd La Rioja autonoomne piirkond), Palencia, Santanderi (nüüd Kantaabria autonoomne piirkond), Segovia ja Soria, lõuna pool Uus-Kastiilia (Castilla la Nueva), mis hõlmab Castilla–La Mancha ning Madridi autonoomse piirkonna: Ciudad Real, Guadalajara, Cuenca, Madridi ja Toledo.
Kastiilia on Hispaania peamisi teravilja- ja lambakasvatuse piirkondi. Tajo ja Guadiana orus viljeldakse rohkesti viinamarja ja valmistatakse veini, kasvatatakse vilja- ja õlipuid. Energeetika tugevnemine (uued hüdroelektrijaamad, naftatöötlemistehased) on hoogustanud masina-, keemia- ja kergetööstuse arengut, peamiselt Madridi linnastus, Valladolidis ja Santanderis.
Ajalugu
8. sajandil oli Kastiilia väike riik Põhja-Hispaanias, araablaste valduste naabruses, aastast 923 Leóni kuningriigi krahvkond, aastast 1035 kuningriik. Pürenee poolsaare võimsaima riigina (eriti pärast Astuuria ja Galicia liidendamist) oli Kastiilial juhtosa rekonkistas (1085 vallutati Toledo, 1236 Córdoba, 1248 Sevilla, 1262 Cádiz). Lõpuks hõlmas ta 3/5 poolsaarest ja ulatus lõunarannikuni. Kastiilia oli mitu korda ühinenud Leóniga (1037–65, 1072–1157), 1230 kujunes Kastiilia ja Leóni ühine kuningriik. Kastiilia kuninganna Isabeli ja Aragóni kuninga Fernando II abiellumine (1479) pani aluse Kastiilia ja Aragóni dünastilisele unioonile; tegelikult rajati sellega Hispaania riik, kuigi vormiliselt loeti Kastiiliat aastani 1516 iseseisvaks kuningriigiks.
EE 4, 1989; muudetud 2014
