Keem, Hella

Hella (Ella) Keem (6. IV 1915 Keema küla, Vaabina vald – 27. XII 1997 Tartu), keeleteadlane ja etnograaf. Õppis 1936–43 Tartu ülikoolis eesti keelt, etnograafiat ja soome-ugri keeli. Oli 1943–44 Saksa ja 1945–50 NSV Liidu julgeolekujõudude arreteerituna vanglas. Töötas 1950–57 Tartu Kunstifondis kudujana ja 1957–93 Eesti Teaduste Akadeemia keele ja kirjanduse instituudis laborandina. Uurinud peamiselt Tartu ja Võru murret, avaldanud keele- ja murdealaseid artikleid. Eesti viljakaim murdekoguja (umbes 223 000 sedelit sõnavara, 4000 lehekülge tekste ja 690 tundi helisalvestisi). Emakeele Seltsi auliige (1985), Suomalais-Ugrilainen Seura välisliige (1985); Wiedemanni keeleauhind (1990). 

Töid

  • Tartu murde tekstid. Eesti murded III (1970)
  • Tartumaa saja-aastaste jutud (1995)
  • Võru keel (1997) 
  • Johannes Gutslaffi grammatika eesti keel ja Urvaste murrak (1998, rmt: J. Gutslaff. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest)
  • Võru murde tekstid. Eesti murded VI (2002, koos I. Käsiga)

Kirjandus

  • A. Haak. Hea töö on nagu ilus laul. – Keel ja Kirjandus 1985, nr 4
  • Õpinguist, õpetajaist ja murdeuurimisest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 31. Tallinn, 1987

EE 14, 2000; ETBL, 2000