Keller, Vahur

Vahur Keller (2. I 1976 Keila), lavastaja. Eesti Teatriliidu (2001), Lavastajate ja Dramaturgide Liidu (2001) ning UNIMA Eesti Keskuse liige (2003). Aastast 2006 abielus Britt Urbla Kelleriga.

Lõpetas 1995 saksofoni erialal Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli, õppis 1995–96 Eesti Muusikaakadeemias saksofoni, lõpetas 2000 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli ja omandas 2003 samas magistrikraadi. Õppis 2009–12 Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorantuuris.

Olnud 2000–03 Vanemuise lavastaja, 2003–11 NUKU teatri lavastaja-dramaturg, 2011–13 kunstiline juht ja 2013–18 lavastaja (2009–18 ka festivali NuQ Treff kunstiline juht). Asutas 2019 Kellerteatri ja on selle kunstiline juht.

Lavastanud kuuldemänge („Üks üsna kummaline armulugu”, 2000; „Püha Graal”, 2002; „Kui mind ei oleks, oleks maailm teine”, 2006). Kirjutanud näidendeid ja libretosid („Mõmmik”, 2005; „Tuli suvi”, 2009; „Õhtusöök vampiiridega”, 2012), loonud dramatiseeringuid, avaldanud nukuteatriteemalise „Aabitsa” (2011, koos Airi Kuuse ja Sirje Rattusega).

Algatas 2004 NUKU teatri laste ja noorte näidendivõistluse Pööning. Olnud 2004–05 Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudio ja 2006–07 Balti Filmi- ja Meediakooli lektor. Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskuse (NEECPA) asutajaliige ja president (2011), UNIMA Eesti Keskuse president (2011–13).

Osi

Lavastusi

  • White’i ja Kasterpalu Charlotte koob võrku (2000, diplomilavastus Vanemuises)
  • Puccini Boheem (2001)
  • Srbljanoviči Kas mängime kodu? (2001)
  • Põllu Tulipunane lilleke (2002 Nukuteatris)
  • Bocki Viiuldaja katusel (2003 Vanemuises)
  • Tungla Hunt ja seitse kitsetalle (2004)
  • Mozarti Võluflööt (2005)
  • Kelleri Kilplaste klubi (2006)
  • Põllu Rotipüüdja (2006 Emajõe Suveteatris)
  • Põldma Koerad (2007, ka muusikaline kujundus)
  • Lindgreni ja Kelleri Bullerby lapsed (2007)
  • Põllu Ernesaks ja Oamats (2008, Tuulekell)
  • Lindgreni ja Kelleri Kalle Blomkvist ja Rasmus (2010)
  • Lindgreni ja Kelleri Karlsson katuselt (2011)
  • Verne’i ja I. Unduski 20 000 ljööd vee all (2013)
  • Verne’i ja Kelleri Kapten Granti lapsed (2014)
  • Wilde’i ja Kelleri Dorian Gray portree (2015)
  • Niidu ja Kelleri Krõll (2016)
  • Rannapi Nurjatu saar (2017 Saaremaa Ooperipäevadel)
  • Poe ja Kelleri Mõrvad Rue Morgue’il (2019, ka muusikaline kujundus)
  • A. Shafferi Mäng (2020, ka helikujundus)
  • Poe ja Kelleri Marie Roget’ mõistatus (2021, ka helikujundus)

Kirjandus

  • A. Keil. Võrgutaja, näita võrku: [Charlotte koob võrku]. – Sõnumileht, 11. jaanuar 2000
  • V. Keller jt. Kas langevari läheb lahti või ei lähe? Intervjueerinud L. Jääts. – Postimees : Arter, 4. märts 2000
  • A. Saro. Noort režissuuri otsimas. – Teatrielu 2001
  • O. Karulin. „Reaalsus ületab ikka mõnikord teatrit”: [Kas mängime kodu?]. – SL Õhtuleht, 9. oktoober 2001
  • I. Martson. Nukuteatri moodne lilleke: [Tulipunane lilleke]. – Eesti Päevaleht, 2. mai 2002
  • R. Alaküla. Viiuldaja katusel mängib lugu vaestest juutidest. – Eesti Päevaleht, 15. oktoober 2003
  • M. Ulfsak. Pehmete asjade maailm. – Eesti Ekspress : Areen, 24. märts 2005
  • A. Laasik. Võlur Zarastro tembutab jälle: [Võluflööt]. – Eesti Päevaleht, 12. oktoober 2005
  • Vahur Keller: „Proovis on kõik võimalik”. Intervjueerinud M. Parijõgi. – Õpetajate Leht, 28. jaanuar 2011
  • V. Keller. Aabitsat kirjutades õppisin ka ise. – Õpetajate Leht, 9. september 2011
  • A. Land-Koskinen. Orient kolme kassiga Kassisabas. – Diivan 2012, 10
  • M. Oidsalu. Nukuteater kujuteldavat vaatajat otsimas: [Kapten Granti lapsed]. – Sirp, 12. september 2014
  • A. Viira. Lavastaja Vahur Keller: „Mõtlesin, et kui ma nüüd päris oma teatrit ei tee, kahetsen elu lõpuni ja joon ennast võib-olla põhja!” – Õhtuleht, 14. veebruar 2019
  • T. Kaugema. Pealelend – Vahur Keller, Kellerteatri asutaja ja lavastaja. – Sirp, 1. märts 2019

Välislinke

ETBL, 2012; täiendatud 2014 (K. Kuusemets); täiendatud 2021